Eesti Tööandjate Keskliit otsib tegevjuhti
Eesti kõige olulisem ettevõtlusorganisatsioon Eesti Tööandjate Keskliit otsib tegevjuhti! See mõjukas ja tähenduslik töö aitab kasvatada Eesti majandust ja inimeste heaolu.
Eesti kõige olulisem ettevõtlusorganisatsioon Eesti Tööandjate Keskliit otsib tegevjuhti! See mõjukas ja tähenduslik töö aitab kasvatada Eesti majandust ja inimeste heaolu.
Eesti Tööandjate keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on side-ettevõtetele regulaatortasu kehtestamise vastu.
Kui uuel valitsusel on majanduse konkurentsivõime kasvatamise nimel tegutsemisega tõsi taga, siis on neil võimalus teha üks ajalooline otsus, kirjutas Eesti Tööandjate Keskliidu tööturu töörühma juht Raul Puusepp.
Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 valitsus sõlmis koalitsioonilepingu täienduse. Valitsuse fookuses olevast kolmest teemast üks on majanduse konkurentsivõime kasvatamine.
Kui kunagi oli popp ütlus „kõik hea siin ilmas on kas ebaseaduslik, amoraalne või paksuks tegev“, siis nüüd tuleb tunnistada, et liigume suunas, kus kõik, mis on hea, on kallis ja kõrgelt maksustatud, kirjutas Eesti konjuktuuriinstituudi uuringu esitluse järel Tööandjate keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
Keelenõuete karmistamine ettevõtluses ei ole vajalik, leiab Eesti Tööandjate Keskliit.
Eesti Tööandjate Keskliiduga liitus Scania Eesti AS, juhtiv raskeveokite ja busside müügi ning järelhooldusega tegelev ettevõte Eestis.
Tänavu juba 29. korda toimuva Eesti suurima ettevõtluskonkursi "Ettevõtluse auhind 2024" erinevate kategooriate esiviisikud on selgunud. Tänavusele konkursile kandideeris ja nomineeriti kokku ligi 170 ettevõtet, mille hulgast valiti välja konkursi seitsme kategooria TOP 5.
Eesti kõige olulisem ettevõtlusorganisatsioon Eesti Tööandjate Keskliit otsib administraatorit, kes oleks abiks esmalt puhkuste asendajana ja võimalusel valmis ka püsivaks koostööks.
Kaasaegses kiiresti muutuvas maailmas on eduka juhtimise keskmes pidev õppimine, isiklik areng ja parimate tavade jagamine. A. Le Coq juht Jaanus Vihandi avab ukse oma juhtimisfilosoofiasse ja jagab lugemissoovitusi, mis on teda aastate jooksul kõige enam mõjutanud.
Värskelt tööle asunud valitsuse maksutõusude plaan on aktsepteeritav selleks, et rahastada kaitsevaldkonna kasvavaid kulutusi. Fakt on aga see, et seni on kaitsekulude kasv olnud ainult üks osa kiirelt kasvanud riigieelarve puudujäägist. Pooltõdedega pole kena maksumaksjaid eksitada. Kui poliitikud pole siin inimestega ausad ja asjaajamine läbipaistev, siis võib kiirelt kaduda ka kaitsevõimet toitev maksutahe.
Koalitsioonikõnelustel on kõlama jäänud õiged märksõnad: julgeolek, majandus- ja konkurentsivõime, riigirahandus, tööstuspoliitika. Lisaks otsuste ettearvatus ja raiskamise kokkutõmbamine. Need on olulised asjad, need lähevad ettevõtjale tõepoolest korda.
Sarnaselt julgeolekule tasub riigil panustada ka majanduse tugevdamisele, leiavad ettevõtjad, sest raha riigi ülal pidamiseks ja kaitsemiseks investeerimiseks tuleb ettevõtlusest. Ideid selleks on, puudust on fookusest, ambitsioonist ja julgusest vajalik ellu viia.
Riigi kroonilist rahapuudust arvestades suhtuvad poliitikud majanduse fookusesse võtmisse üllatavalt leigelt, kirjutab Eesti Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Ivo Suursoo. Jätkuv Eesti majanduse konkurentsivõime kahanemine peaks aga kõlama üha valjema häirekellana ja veenma majanduse arendamiseks ambitsioonikaid samme astuma.
Kui panna kokku kõik mu viimase kuue aasta jooksul tööandjate keskliidu volikogu esinaisena kirja pandud ootused, soovid ja pöördumised Eesti vabariigi valitsuse, riigikogu, omavalituste või koalitsiooni kokkupanijate suunas, saaks sellest toreda väikese kogumiku, kus praktiliselt sama lugu kordub nagu refrään laulus. Ja see laul räägib Eestist, kohast, kus on hea ja turvaline elada, kus tehakse tarka tööd ning kasvatatakse õnnelikke ja nutikaid lapsi.