Siseminister Lauri Läänemets (SDE) šokeeris sel nädalal tööandjaid ja ettevõtjaid sõnadega, et ajad, mil turg asjad paika pani, on läbi. Turg töötab siiski endiselt hästi, ka riikidevahelises konkurentsis, rõhutab Tööandjate keskliidu juht Hando Sutter.
Sõnad on õiged, kuid neile peavad nüüd järgnema ka õiged ja majanduse arengut tagavad teod, hindavad ettevõtjad uue valitsuse sõnastatud lubadusi. Senisest paremat dialoogi ettevõtjate värske majandusminister ka lubab.
Eesti Tööandjate Keskliiduga liitus energiakontsern Utilitas, juhtiv taastuva soojus- ja elektrienergia ning kaugkütte ja kaugjahutuse tootja üle kogu Eesti.
Täna kohtusid Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Ametiühingute Keskliidu delegatsioonid esimest korda, et arutada järgmise aasta alampalga üle. Konkreetsete numbriteni kohtumisel veel ei jõutud ja läbirääkimised jätkuvad oktoobris.
Tööandjate keskliidu volikogu juht Kai Realo rõhutas üldkoosoleku kõnes, et kokku peavad hoidma nii riik kui ettevõtted. Esimene raha ja teised ühisosa hoidmiseks ning kaitsemiseks.
Ettevõtjad vajasid ja ootasid loodavalt kliimaseaduselt investeerimis- ja õiguskindlust, kuid seni nad seda saanud ei ole, selgitab eelnõu välja töötamises osalenud Eesti Tööandjate Keskliidu nõunik Kati Rostfeldt.
Tööandjate keskliit jätab kliimaseaduse kooskõlastamata, selgitas Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas kliimaminister Yoko Alenderile saadetud tagasisides.
Kuigi teisipäeval avaldatud prognoosid lubavad majandusele tunneli lõpus valgust, siis ülevoolavaks optimismiks põhjust ei ole. Tegu on prognoosiga ja kolmandat aastat kestva majanduslanguse jooksul oleme seda „järgmises kvartalis algab kasv“ sõnumit kuulnud korduvalt, kuid see on edasi lükkunud ja langus on jätkunud. Taastumine saab tõenäoliselt olema valdkonniti ebaühtlane ja loodetust aeglasem.
Eesti ja Soome tööstusvaldkonna erialaliidud algatavad võistluse Tuleviku Loojad põhikooli vanemale astmele, et leida ettevõtetele jätkusuutlikke lahendusi. Septembris algavat võistlust toetavad Soome haridus- ja kultuuriministeerium ning Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Uue valitsuse välja käidud maksutõusud majanduskasvu ei soodusta ning täiendav maksustamine tähendab ainult halbade võimaluste vahel valimist.
Värskelt tööle asunud valitsuse maksutõusude plaan on aktsepteeritav selleks, et rahastada kaitsevaldkonna kasvavaid kulutusi. Fakt on aga see, et seni on kaitsekulude kasv olnud ainult üks osa kiirelt kasvanud riigieelarve puudujäägist. Pooltõdedega pole kena maksumaksjaid eksitada. Kui poliitikud pole siin inimestega ausad ja asjaajamine läbipaistev, siis võib kiirelt kaduda ka kaitsevõimet toitev maksutahe.
Koalitsioonikõnelustel on kõlama jäänud õiged märksõnad: julgeolek, majandus- ja konkurentsivõime, riigirahandus, tööstuspoliitika. Lisaks otsuste ettearvatus ja raiskamise kokkutõmbamine. Need on olulised asjad, need lähevad ettevõtjale tõepoolest korda.
Sarnaselt julgeolekule tasub riigil panustada ka majanduse tugevdamisele, leiavad ettevõtjad, sest raha riigi ülal pidamiseks ja kaitsemiseks investeerimiseks tuleb ettevõtlusest. Ideid selleks on, puudust on fookusest, ambitsioonist ja julgusest vajalik ellu viia.
Kui panna kokku kõik mu viimase kuue aasta jooksul tööandjate keskliidu volikogu esinaisena kirja pandud ootused, soovid ja pöördumised Eesti vabariigi valitsuse, riigikogu, omavalituste või koalitsiooni kokkupanijate suunas, saaks sellest toreda väikese kogumiku, kus praktiliselt sama lugu kordub nagu refrään laulus. Ja see laul räägib Eestist, kohast, kus on hea ja turvaline elada, kus tehakse tarka tööd ning kasvatatakse õnnelikke ja nutikaid lapsi.
Kui eelmisel aastal ei saanud põhikooli matemaatika lõpueksamilt läbi iga viies, siis tänavu iga neljas õpilane. Matemaatika pole noorte seas popp ja see on kogu ühiskonnale lahendamist vajav probleem, rõhutas Eesti Tööandjate Keskliidu hariduse töörühma juht ja ettevõtja Veljo Konnimois.