Galerii: “Tuulelohe lend 2026” melu
"Tuulelohe lend 2026" tõi kokku ettevõtjate, poliitikakujundajate, teadlaste ja tulevikunägemusega inimeste mõttejõu, et otsida vastuseid küsimustele, mis määravad Eesti järgmise arenguhüppe.
"Tuulelohe lend 2026" tõi kokku ettevõtjate, poliitikakujundajate, teadlaste ja tulevikunägemusega inimeste mõttejõu, et otsida vastuseid küsimustele, mis määravad Eesti järgmise arenguhüppe.
4. märtsil toimus Tallinna Kruiisiterminalis Tööandjate aasta tähtsaim sündmus ehk majanduskonverents “Tuulelohe lend 2026”. Sel korral otsime vastust küsimusele, mis on Eesti järgmised võimalused rahvusvahelises äris, kui soodsama hinna eelis on kadumas ja kuidas majanduse kõrgliigas läbi lüüa.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juhi ja Infortari juhatuse esimehe Ain Hanschmidti kõne “Tuulelohe lend 2026” majanduskonverentsil, 4. märtsil 2026.
President Alar Karise kõne majanduskonverentsil „Tuulelohe lend 2026“, 4. märtsil 2026.
Mida tähendab oma valdkonnas kõrgliigasse jõudmine? Kuidas murda läbi nii, et sind märgatakse mitte ainult kodumaal, vaid ka maailma tasemel? Aastakümneid rahvusvahelisel areenil tegutsenud dirigent Neeme Järvi teab seda omast kogemusest. Ta on juhatanud maailma mainekamaid orkestreid ja kujundanud Eesti muusikakultuuri nähtavust üle piiride. Palusime maestrol enne majanduskonverentsi „Tuulelohe lend 2026“ avada, mida tähendab tema jaoks kõrgliigasse jõudmine ning mis on selle eelduseks.
Niipea, kui valitsus ja poliitikud maksufestivalile joone alla tõmbasid, hakkas majandus kasvama. See näitab selgelt, kui oluline on maksurahu ja maksustabiilsus, rõhutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juht Ain Hanschmidt.
Euroopa Komisjon avaldas veebruaris strateegia, et suurendada toetust Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga piirnevatele ELi idapoolsetele piirkondadele.
Eesti tööturg on vastuolulises olukorras. Ühelt poolt kurdavad tööandjad pea kõigis sektorites tööjõupuuduse üle. Teisalt on noorte töötuse määr Euroopa Liidu tipus ja paljud noored otsivad oma esimest võimalust. Kui lisada siia demograafiline surve, siis on selge, et järelkasvu küsimus ei ole enam personaliosakonna mure, vaid majanduse strateegiline väljakutse.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Swedbank Eesti juht Olavi Lepp leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi peitub kapitaliturus ja pensionifondide tagasihoidlikus rollis kohalike ettevõtete kasvurahastajatena.
Sel nädalal, 18. veebruaril kogunenud Tööandjate keskliidu kõrgeim juhtorgan üldkosoolek valis liidu volikogu uueks liikmeks Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooniettevõtete Liidu... Loe edasi › Tööandjate Keskliidu volikogu sai uue liikme
Juba 4. märtsil toob Kruiisiterminalis toimuv Eesti mõjukaim majanduskonverents „Tuulelohe lend 2026“ osalejateni vähemalt 9 kogemust, millest sa ei taha ilma jääda.
Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit võttis täna vastu riikliku lepitaja pakkumise 2026. aasta alampalga tõusuks.
Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja 10 ettevõtlusliitu toetavad välismaalaste seaduse muudatusi, mis aitavad leevendada töötajate puudust, luua uusi töökohti ja parandada majanduse konkurentsivõimet, säilitades samal ajal range kontroll töörände üle.
Eesti Tööandjate Keskliit kutsub tööandjaid ja koostööpartnereid 19. veebruaril ärikohtingule „Miks praktikasse panustada ja kuidas sellest päriselt kasu saada?“.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Threod Systems AS tegevjuht Arno Vaik leiab, et Eesti majanduse kasutamata võimalused ei peitu mitte ideede ega ressursside puuduses, vaid inimeste valmisolekus võtta vastutus oma valikute ja tegude eest.