17. juunil toimuval Eesti Tööandjate Keskliidu veebikohtumisel „Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale“ keskendume tehnoloogia rollile ja taktikalisele innovatsioonile ning räägime sellest, kuidas droonitehnoloogia areng mõjutab ettevõtete turvalisust, toimimist ja riske juba täna.
„Ettepanekuid, mida teeb president, ei pruugita kunagi enam teist korda teha,“ avab riigikontrolör Janar Holm ühe põhjuse, miks ta Kersti Kaljulaidi kutsel selle juhitöö vastu võttis.
Eestil on 2. detsembrini aega võtta üle Euroopa platvormitöö direktiiv, mis puudutab kümneid tuhandeid inimesi - kullereid, taksojuhte, vabakutselisi, tarkvaraarendajaid, disainereid, raamatupidajaid ja paljusid teisi. Tööandjad soovitavad direktiivi üle võtta minimaalses mahus ja uusi nõudeid kehtestamata.
Päästeameti ennetustöö osakonna juht Janika Usin ja Siseministeeriumi kriisivalmiduse osakonna nõunik ning osakonna juhataja ülesandeid täitev Marrieliisa Rullinkoff rõhutasid "Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale“ aprillikuu kohtumisel, et kriisivalmidus ei ole ainult riigi ülesanne. Sama oluline roll on tööandjal, sest just töökohal veedavad inimesed suure osa oma ajast ning kriisi korral ootavad nad selgust, juhiseid ja kindlustunnet ka oma organisatsioonilt.
Valitsus kiitis heaks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, millega vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ja muudetakse tööohutuse süsteem ja järelvalve selgemaks. Mitmed muudatused lähtuvad tööandjate varasemast tagasisidest ja ettepanekutest bürokraatia vähendamiseks.
Suuremaid tööandjaid esindava Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete tagasiside kinnitab, et Iraani sõja mõju majandusele ei ole ajutine ja mõjud ähvardavad... Loe edasi › Tööandjad tegid 5 ettepanekut Iraani kriisi mõjude leevendamiseks
Lakkamatute väliskeskkonnast tulevate kriiside kõrval räsib nii ettevõtjate kui tavainimeste julgust ka juba saavutatud edu ja heaolu.
"Eelmisel aastal kandideerisin üle 20 praktikakohale. Konkurss oli väga karm," ütleb Kaisa Arumeel, kes tänaseks töötab Telias äriarendusjuhina. „Aga minul õnneks vedas!“
Hea juhtimise kuu tõi fookusesse juhtimise kvaliteedi ja selle mõju majandusele. Selle raames jagasid tunnustatud juhid oma mõtteid juhtimisest, majanduskasvust ja isiklikest õppetundidest. Siin on OIXIO Groupi juhatuse esimees ja Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees ning Innovatsiooni Käivituskoja juht Ivo Suursoo vaade.
Eesti majanduse suurim probleem ei ole kapitali puudus, vaid otsustusjulguse defitsiit. Raha liigub sinna, kus juhid julgevad sihti seada, kirjutab Tööandjate keskliidu "Juhtimiskunsti klubi" patroon Kadri Mägi-Lehtsi.
2026. ja 2027. aasta toovad reservõppekogunemiste korralduses ja mahus olulisi muudatusi, mis mõjutavad otseselt tööandjate igapäevast töökorraldust.
Mida tähendab oma valdkonnas kõrgliigasse jõudmine? Kuidas murda läbi nii, et sind märgatakse mitte ainult kodumaal, vaid ka maailma tasemel? Aastakümneid rahvusvahelisel areenil tegutsenud dirigent Neeme Järvi teab seda omast kogemusest. Ta on juhatanud maailma mainekamaid orkestreid ja kujundanud Eesti muusikakultuuri nähtavust üle piiride. Palusime maestrol enne majanduskonverentsi „Tuulelohe lend 2026“ avada, mida tähendab tema jaoks kõrgliigasse jõudmine ning mis on selle eelduseks.
Euroopa Komisjon avaldas veebruaris strateegia, et suurendada toetust Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga piirnevatele ELi idapoolsetele piirkondadele.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Swedbank Eesti juht Olavi Lepp leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi peitub kapitaliturus ja pensionifondide tagasihoidlikus rollis kohalike ettevõtete kasvurahastajatena.
Eesti Tööandjate Keskliit kutsub tööandjaid ja koostööpartnereid 19. veebruaril ärikohtingule „Miks praktikasse panustada ja kuidas sellest päriselt kasu saada?“.