Kadri Mägi-Lehtsi: Eesti majandus vajab enamat kui arutelu kontoritooli asukohast
Kui Eesti tahab olla jõukam, ei saa meie konkurentsieelis olla see, et eestlane istub teistest kauem tööl. Me peame oskama teha targemini, kiiremini ja suurema mõjuga.
Kui Eesti tahab olla jõukam, ei saa meie konkurentsieelis olla see, et eestlane istub teistest kauem tööl. Me peame oskama teha targemini, kiiremini ja suurema mõjuga.
Tööandjate Keskliit ja Ametiühingute Keskliit alustasid täna läbirääkimisi 2027. aasta miinimumpalga üle. Esimesel kohtumisel konkreetsete numbriteni veel ei jõutud ja läbirääkimised jätkuvad järgmises voorus.
Eesti, Läti ja Leedu ettevõtluskeskkonnal on palju ühist - oleme väikesed ja avatud majandused, sõltume tugevalt ekspordist ning asume Euroopa Liidu idapiiril, kus geopoliitilised ja julgeolekuriskid mõjutavad otseselt ka ettevõtete investeerimisotsuseid ja konkurentsivõimet. Seetõttu otsustasid kolme riigi tööandjate keskliidud tihendada koostööd ning sõnastada ühised prioriteedid ja tegevusraamistiku.
Eesti kehv südametervis näitab, kui palju on meil võita haiguste varasemast avastamisest. Tervisekassa otsus kasutada selleks senisest rohkem töötervishoidu on väga tervitatav. Järgmine samm peab olema tagada, et tervisekontrollis avastatud probleemiga inimene jõuaks võimalikult lihtsalt vajalike uuringute ja ravini, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu tervise töörühma juht Marja-Liisa Alop.
Muudatustega lihtsustatakse tööohutusnõudeid, vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ning suurendatakse tööandjate otsustusvabadust. Reformi hinnanguline kokkuhoid ettevõtjatele on 22,6 miljonit eurot aastas ning suurim mõju avaldub mikro- ja väikeettevõtetele.
Iseseisva ja ettevõtte jaoks olulise projekti eest vastutamine andis talle võimaluse rakendada õpingute käigus omandatud teadmisi, arendada erialaseid oskusi ning saada parem ettekujutus oma tulevikust logistika- ja tarneahela juhtimise valdkonnas.
Eesti Tööandjate Keskliit peab põhjendamatuks valitsuse otsust jätta jõustamata Töötukassa nõukogu ettepanek langetada 2028. aastast töötuskindlustusmakse määra. Maksu langetamine jätaks Eesti inimestele ja ettevõtetele aastas ligi 50 miljonit eurot rohkem kätte.
Sageli räägib Eesti ametkond Euroopa Liidust rangema regulatsiooni puhul mõnest üksikust eristuvast nõudest. Ettevõtte vaates tähendab iga erireegel aga täiendavat haldus- ja kulukoormust, mis ühel või teisel moel jõuab paraku tarbijate jaoks ka toodete või teenuste hinda.
Novartis Baltics SIA Eesti filiaali juht Karin Varrak selgitab: "Mulle tundub, et Eesti Tööandjate Keskliitu on koondunud ettevõtted, kes soovivad päriselt panustada Eesti majanduse ja ettevõtluskeskkonna arengusse.
Veel mõni aasta tagasi seostusid droonid peamiselt hobifotograafide ja videohuvilistega. Täna kasutatakse neid luureks, taristu jälgimiseks, logistikas ning sõjalistes operatsioonides. Ka Eestis ei ole droonioht enam pelgalt teoreetiline. Märtsis jõudsid Venemaale suunatud Ukraina droonirünnakute käigus üksikud droonid Eesti õhuruumi ning üks neist tabas Auvere elektrijaama korstent.
17. juunil toimuval Eesti Tööandjate Keskliidu veebikohtumisel „Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale“ keskendume tehnoloogia rollile ja taktikalisele innovatsioonile ning räägime sellest, kuidas droonitehnoloogia areng mõjutab ettevõtete turvalisust, toimimist ja riske juba täna.
„Ettepanekuid, mida teeb president, ei pruugita kunagi enam teist korda teha,“ avab riigikontrolör Janar Holm ühe põhjuse, miks ta Kersti Kaljulaidi kutsel selle juhitöö vastu võttis.
Eestil on 2. detsembrini aega võtta üle Euroopa platvormitöö direktiiv, mis puudutab kümneid tuhandeid inimesi - kullereid, taksojuhte, vabakutselisi, tarkvaraarendajaid, disainereid, raamatupidajaid ja paljusid teisi. Tööandjad soovitavad direktiivi üle võtta minimaalses mahus ja uusi nõudeid kehtestamata.
Päästeameti ennetustöö osakonna juht Janika Usin ja Siseministeeriumi kriisivalmiduse osakonna nõunik ning osakonna juhataja ülesandeid täitev Marrieliisa Rullinkoff rõhutasid "Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale“ aprillikuu kohtumisel, et kriisivalmidus ei ole ainult riigi ülesanne. Sama oluline roll on tööandjal, sest just töökohal veedavad inimesed suure osa oma ajast ning kriisi korral ootavad nad selgust, juhiseid ja kindlustunnet ka oma organisatsioonilt.
Valitsus kiitis heaks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, millega vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ja muudetakse tööohutuse süsteem ja järelvalve selgemaks. Mitmed muudatused lähtuvad tööandjate varasemast tagasisidest ja ettepanekutest bürokraatia vähendamiseks.