Eesti, Läti ja Leedu ettevõtluskeskkonnal on palju ühist - oleme väikesed ja avatud majandused, sõltume tugevalt ekspordist ning asume Euroopa Liidu idapiiril, kus geopoliitilised ja julgeolekuriskid mõjutavad otseselt ka ettevõtete investeerimisotsuseid ja konkurentsivõimet. Seetõttu otsustasid kolme riigi tööandjate keskliidud tihendada koostööd ning sõnastada ühised prioriteedid ja tegevusraamistiku.
Eesti julgeolek ja majanduse tugevus käivad käsikäes ning riigikaitses on oma roll igal tööandjal. Septembris toimunud „Kindlustunde kompassi“ seminaril uurisime, mida tähendab muutunud julgeolekukeskkond tööandjatele, milliseid võimalusi pakub kiiresti kasvav kaitsetööstus ning kuidas saab riigikaitsesse panustada ka ettevõte, kes kaitsetööstuses ei tegutse.
Iseseisva ja ettevõtte jaoks olulise projekti eest vastutamine andis talle võimaluse rakendada õpingute käigus omandatud teadmisi, arendada erialaseid oskusi ning saada parem ettekujutus oma tulevikust logistika- ja tarneahela juhtimise valdkonnas.
Praktikaprogrammi väärtust mõõdetakse sageli selle järgi, mitu noort praktikakohale kandideerib ja kui paljud neist pärast ettevõttesse tööle jäävad. Tegelikult on selle mõju palju laiem.
Kutsume Tööandjate keskliidu otseliikmed ja erialaliitude liikmed 23. septembril toimuvale seminarile „Ettevõtete roll ja võimalused muutuvas julgeolekukeskkonnas“ ja sellele järgnevale Tallinn Defence EXPO 2026 ühiskülastusele.
Klaas on pooltäis. Kui veel hiljuti tundus, et majanduslangus ja elukallidus ei kavatsegi taltuda ning peagi püstitatakse majanduses ka kõige valusamad ja süngemad rekordid, siis värske statistika süstib mõõdukalt optimismi, kirjutab Tööandjate Keskliidu president Ain Hanschmidt oma pöördumisest värskes "Tööandjate manifestis 2026: Aeg anda endast 110%".
Tööandjate Keskliidu üldkoosolek kinnitas 25. augustil manifesti „Aeg anda endast 110%”. See seab sihi, et Eesti majanduse tootlikkus peab jõudma... Loe edasi › Üldkoosolek kinnitas värske Tööandjate manifesti “Aeg anda endast 110%”
Eesti ettevõtete konkurentsivõimet mõjutavad üha enam Euroopa Liidu otsused ja rahvusvahelised arengud.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Ain Hanschmidti kõne keskliidu üldkoosolekul, 25. septembril 2026.
Ettevõtete innovatsioonivõime kasvatamine eeldab selgeid tööriistu, toimivat koostööd ning ettevõtlust toetavat regulatiivset keskkonda.
Eestis valitseb paradoksaalne olukord. Ettevõtted räägivad üha teravamast oskustööjõu puudusest, samal ajal on noorte töötus Eestis endiselt Euroopa kõrgemate seas. Meil on korraga nii noored, kes otsivad oma esimest võimalust, kui ka tööandjad, kes otsivad töötajaid.
Tööandjate keskliidu konkursi „Parim praktika 2025“ kutsehariduse kategoorias parima praktikandi tiitli võitnud Hannes Elder-Võsu sõnul aitab praktika lisaks erialastele oskustele mõista ka seda, milline töökoht, tööandja ja töökeskkond sulle päriselt sobivad.
Majandusruumi ja maksude töörühm seisab konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna ning Eesti majanduse arengu eest.
Kui räägime tööjõupuudusest, tulevikutalentidest või noorte valmisolekust tööturule siseneda, keskendume sageli sellele, mida noored või neid ette valmistavad koolid peaksid tegema teisiti. Harvem küsime, mida saaksid juba varakult teha ka tööandjad, kirjutab "Parim praktika 2026" konkursi kuldsponsori Swedbanki värbamisjuht Anette Kink.
Novartis Baltics SIA Eesti filiaali juht Karin Varrak selgitab: "Mulle tundub, et Eesti Tööandjate Keskliitu on koondunud ettevõtted, kes soovivad päriselt panustada Eesti majanduse ja ettevõtluskeskkonna arengusse.