Selgusid Eesti suurima ettevõtluskonkursi „Eesti parimad ettevõtted“ selle aasta finalistid. Eri auhinnakategooriate võitjad on võistlustules aasta ettevõtte tiitlile, mis kuulutatakse välja 14. novembri galaõhtul ja mida saab vaadata ETV vahendusel.
Kuidas saaks Eesti naiste oskusi ja valmisolekut riigikaitses paremini kasutada ning milline roll on selles tööandjatel? Neile küsimustele otsime vastuseid 18. novembril toimuval Tööandjate Keskliidu selle aasta viimasel „Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale“ veebikohtumisel.
Ühes ettevõttes sünnib tellitud toode esmalt digitaalse kaksikuna, teises võib roboti töölepanek end õigustada juba viie detaili puhul ning kolmandas otsib tehisaru tootmisliinilt vigu. 2026. aasta „Tööstuse uuendaja“ nominendid näitavad, kuidas muuta tootmine täpsemaks ja paindlikumaks ning vabastada töötajate aega uute lahenduste loomiseks.
Kaerajooke tootev YOOK otsib maailmaturult kasvuruumi, BLRT Grupp laiendab aastakümnetega rajatud tootmisbaasi ning NPM Narva on toonud Eestisse püsimagnetitööstuse. 2026. aasta „Aasta investori“ nominente ühendab valmisolek paigutada raha tehastesse, tehnoloogiasse ja inimestesse. Nende investeeringute edu sõltub sellest, kui hästi suudetakse uus tootmisvõimekus muuta ekspordiks ja püsivaks äriks.
Valitsus on lubanud sel aastal kinnitada looduse taastamise kava, mille hind ulatub 2050. aastaks üle nelja miljardi euro ja mille esimese etapi kuludest on üle kolmandiku veel katmata. Mida kava majandusele ja maaomanikele tähendab, seda riik alles hindab. See peaks olema teada enne otsustamist, mitte pärast.
Ragn-Sellsis on vahetusemeistrist saanud juhatuse liige, Nordeas on loodud töötajatele “koolituste metrookaart” ning ETS NORD kaasab aktiivselt tulevasi insenere. 2026. aasta „Aasta tööandja“ kolm nominenti räägivad, kuidas nad kasvatavad järelkasvu, arendavad juhte ja aitavad töötajatel muutuvas tööelus toime tulla.
Kui Eesti tahab olla jõukam, ei saa meie konkurentsieelis olla see, et eestlane istub teistest kauem tööl. Me peame oskama teha targemini, kiiremini ja suurema mõjuga.
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta eksportööri nominendid on kolm kodumaist tööstushiidu, keda ühendab globaalses konkurentsis üks selge suund: odava allhanke asemel pakutakse maailmatasemel insenerteadmisi ning kõrge lisandväärtusega terviklahendusi.
Selgusid konkursi „Ettevõtluse auhind 2026“ kategooriate esikolmikud. Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkursil selguvad aasta eksportöör, innovaator, investor, tulevikulooja, tööstuse uuendaja, turismiedendaja ja tööandja. Lisaks antakse välja ettevõtluse edendaja tunnustus.
Tööandjate Keskliit ja Ametiühingute Keskliit alustasid täna läbirääkimisi 2027. aasta miinimumpalga üle. Esimesel kohtumisel konkreetsete numbriteni veel ei jõutud ja läbirääkimised jätkuvad järgmises voorus.
Eesti kehv südametervis näitab, kui palju on meil võita haiguste varasemast avastamisest. Tervisekassa otsus kasutada selleks senisest rohkem töötervishoidu on väga tervitatav. Järgmine samm peab olema tagada, et tervisekontrollis avastatud probleemiga inimene jõuaks võimalikult lihtsalt vajalike uuringute ja ravini, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu tervise töörühma juht Marja-Liisa Alop.
Räägime palju maavarade väärindamisest, aga sama oluline on väärindada oma tööjõudu, sest meil on vaja targemaid töötajaid, märgib Äripäeva raadio saates "Tööandjate tund" Baltic Restaurants Estonia juht ja Töötukassa nõukogu liige Aaro Lode.
Muudatustega lihtsustatakse tööohutusnõudeid, vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ning suurendatakse tööandjate otsustusvabadust. Reformi hinnanguline kokkuhoid ettevõtjatele on 22,6 miljonit eurot aastas ning suurim mõju avaldub mikro- ja väikeettevõtetele.
Eesti julgeolek ja majanduse tugevus käivad käsikäes ning riigikaitses on oma roll igal tööandjal. Septembris toimunud „Kindlustunde kompassi“ seminaril uurisime, mida tähendab muutunud julgeolekukeskkond tööandjatele, milliseid võimalusi pakub kiiresti kasvav kaitsetööstus ning kuidas saab riigikaitsesse panustada ka ettevõte, kes kaitsetööstuses ei tegutse.
Meie õpilaste PISA tulemused on maailma tipus ja põhjusega võime siin pakutava haridusega rahul olla. Majandusse jõuab see edu paraku märksa tagasihoidlikumalt, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu hariduse töörühma juht Veljo Konnimois.