Ain Hanschmidt: maksurahu pani majanduse taas kasvama
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juhi ja Infortari juhatuse esimehe Ain Hanschmidti kõne “Tuulelohe lend 2026” majanduskonverentsil, 4. märtsil 2026.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juhi ja Infortari juhatuse esimehe Ain Hanschmidti kõne “Tuulelohe lend 2026” majanduskonverentsil, 4. märtsil 2026.
President Alar Karise kõne majanduskonverentsil „Tuulelohe lend 2026“, 4. märtsil 2026.
Euroopa Komisjon avaldas veebruaris strateegia, et suurendada toetust Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga piirnevatele ELi idapoolsetele piirkondadele.
Eesti tööturg on vastuolulises olukorras. Ühelt poolt kurdavad tööandjad pea kõigis sektorites tööjõupuuduse üle. Teisalt on noorte töötuse määr Euroopa Liidu tipus ja paljud noored otsivad oma esimest võimalust. Kui lisada siia demograafiline surve, siis on selge, et järelkasvu küsimus ei ole enam personaliosakonna mure, vaid majanduse strateegiline väljakutse.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Swedbank Eesti juht Olavi Lepp leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi peitub kapitaliturus ja pensionifondide tagasihoidlikus rollis kohalike ettevõtete kasvurahastajatena.
Eesti Tööandjate Keskliit kutsub tööandjaid ja koostööpartnereid 19. veebruaril ärikohtingule „Miks praktikasse panustada ja kuidas sellest päriselt kasu saada?“.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Põhjamaade Investeerimispanga (NIB) asepresident Gunnar Okk leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi on ettevõtete ja ülikoolide koostöö ning teadmussiire.
Välisüliõpilased ei ole Eesti jaoks kulu, vaid üks kiiremini tasuvaid haridusinvesteeringuid. Välisüliõpilaste panus Eesti majandusse on enam kui sada miljonit eurot aastas, kirjutab Haridus- ja noorteameti rahvusvahelise turunduse valdkonnajuht Eero Loonurm.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Auroom Wellness juht Marten Merdikes leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi on Eesti noored.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Eesti Panga president Madis Müller leiab, et Eesti majanduse kasutamata võimalus peitub Eesti inimestes.
Kas suured läbimurded on täna võimalikud ja kuidas neid saavutada? Kust tulevad järgmised ükssarvikud ja maailma muutvad ettevõtted? Muuhulgas nendele küsimustele otsime vastuseid 4. märtsil Tallinnas Kruiisiterminalis konverentsi laval vestluses Taavet Hinrikusega.
Majanduse tootlikkuse kasvatamine on hädavajalik, kuid see ei korva madalast sündivusest põhjustatud töötajate puudust, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Kuidas praktika päriselt välja näeb ja millist rolli mängib see noore karjääri alguses? Nendel teemadel räägitakse Haridus- ja Noorteameti podcast’i „Oskustega tulevikku“ värskes episoodis, kus oma kogemust jagavad "Parim praktika 2025" konkursi publiku lemmikpraktikandi tiitli pälvinud Maribel Uusmaa ja tema praktikajuhendaja, Eesti Ekspressi peatoimetaja Merili Nikkolo.
Tark tööandja ei oota, kuni töötaja talle uksele koputab, vaid kasvatab omale andekad tulevikutegijad ise peale, rõhutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Pikalt ette näha olnud vajalike oskustega töötajate puuduse tõttu kiirelt kasvanud palgatase sunnib tippjuhte tootlikkuse kasvatamiseks üha leidlikumad olema. Muidu pole eksportturgudele konkureerima asja.