Lennuliiklusteeninduse AS: tööandjate ühised väljakutsed ulatuvad üle valdkondade
Eesti Tööandjate Keskliit tervitab oma uut liiget – Lennuliiklusteeninduse AS-i, kelle töö aitab hoida Eesti ja Euroopa taeva turvalise ning lennuliikluse sujuvana.
Eesti Tööandjate Keskliit tervitab oma uut liiget – Lennuliiklusteeninduse AS-i, kelle töö aitab hoida Eesti ja Euroopa taeva turvalise ning lennuliikluse sujuvana.
Eesti tööturgu iseloomustab süvenev vajalike oskustega töötajate puudus. Samal ajal on meil tuhandeid inimesi, kes võiksid ja tahaksid töötada, kuid vajavad selleks esimest võimalust, paindlikumat töökorraldust või muud tuge.
Meie õpilaste PISA tulemused on maailma tipus ja põhjusega võime siin pakutava haridusega rahul olla. Majandusse jõuab see edu paraku märksa tagasihoidlikumalt, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu hariduse töörühma juht Veljo Konnimois.
Statistikaameti värsketel andmetel kasvas keskmine brutokuupalk tänavu teises kvartalis aastaga 117 euro võrra ehk 2243 euroni. Töötaja jaoks on see hea uudis, sest palgakasv ületab taas hinnatõusu ja ostujõud paraneb. Ettevõtete jaoks on pilt keerulisem, sest palgad kasvavad tootlikkusest kiiremini.
Värske „Tööandjate manifest“ seab sihi tõsta majanduse tootlikkus 110%-ni Euroopa Liidu keskmisest ja ootab erakondadelt neljaks aastaks maksurahu.
Klaas on pooltäis. Kui veel hiljuti tundus, et majanduslangus ja elukallidus ei kavatsegi taltuda ning peagi püstitatakse majanduses ka kõige valusamad ja süngemad rekordid, siis värske statistika süstib mõõdukalt optimismi, kirjutab Tööandjate Keskliidu president Ain Hanschmidt oma pöördumisest värskes "Tööandjate manifestis 2026: Aeg anda endast 110%".
Tööandjate Keskliidu üldkoosolek kinnitas 25. augustil manifesti „Aeg anda endast 110%”. See seab sihi, et Eesti majanduse tootlikkus peab jõudma... Loe edasi › Üldkoosolek kinnitas värske Tööandjate manifesti “Aeg anda endast 110%”
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Ain Hanschmidti kõne keskliidu üldkoosolekul, 25. septembril 2026.
Tööjõupuudusest on saanud üks Eesti ettevõtete suurimaid väljakutseid. Ometi räägime liiga vähe sellest, et ettevõte, kes ei panusta täna noorte kaasamisse, võib homme seista silmitsi spetsialistide põua, vananeva kollektiivi ja ettevõtte konkurentsivõime aeglase hääbumisega, kirjutab "Parim väikeettevõtte praktikakoht 2025" tiitli pälvinud Kliimakaubamaja juhatuse esimees Margus Laanemägi.
Tööandjate keskliit kuulutas välja konkursi „Parim praktika 2026“, mille eesmärk on tunnustada organisatsioone, praktikajuhendajaid ja praktikante, kes panustavad teadlikult järelkasvu arendamisse ning aitavad kujundada tugevamat praktikakultuuri Eestis. Konkursile saab kandidaate esitada 27. maist kuni 30. septembrini 2026.
Eesti majanduse konkurentsivõime sõltub sellest, kas haridussüsteem suudab pakkuda tööturule vajalike teadmiste ja oskustega inimesi.
Tööandjate keskliidu konkursi „Parim praktika 2025“ kutsehariduse kategoorias parima praktikandi tiitli võitnud Hannes Elder-Võsu sõnul aitab praktika lisaks erialastele oskustele mõista ka seda, milline töökoht, tööandja ja töökeskkond sulle päriselt sobivad.
Kui räägime tööjõupuudusest, tulevikutalentidest või noorte valmisolekust tööturule siseneda, keskendume sageli sellele, mida noored või neid ette valmistavad koolid peaksid tegema teisiti. Harvem küsime, mida saaksid juba varakult teha ka tööandjad, kirjutab "Parim praktika 2026" konkursi kuldsponsori Swedbanki värbamisjuht Anette Kink.
Praktikaga seotud probleemid algavad lünklikust ettevalmistusest ja puudulikust suhtlusest.
Täiskasvanu hobikorras õppimist ei peagi riik ehk maksumaksja kinni maksma, kommenteerib Tööandjate keskliidu volikogu liige ja hariduse töörühma juht Veljo Konnimois aianduskoolides tehtud muudatusi. Need ümberkorraldused on hariduses mõistlikud ja hädavajalikud.