Veel mõni aasta tagasi seostusid droonid peamiselt hobifotograafide ja videohuvilistega. Täna kasutatakse neid luureks, taristu jälgimiseks, logistikas ning sõjalistes operatsioonides. Ka Eestis ei ole droonioht enam pelgalt teoreetiline. Märtsis jõudsid Venemaale suunatud Ukraina droonirünnakute käigus üksikud droonid Eesti õhuruumi ning üks neist tabas Auvere elektrijaama korstent.
17. juunil toimuval Eesti Tööandjate Keskliidu veebikohtumisel „Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale“ keskendume tehnoloogia rollile ja taktikalisele innovatsioonile ning räägime sellest, kuidas droonitehnoloogia areng mõjutab ettevõtete turvalisust, toimimist ja riske juba täna.
Mitmed Eesti ettevõtted kaaluvad tootmise viimist Lätti, kus omavalitsused teevad teadlikku tööd ja konkureerivad aktiivselt ettevõtete meelitamisel, selgitab "Tööandjate tund" värskes saates Eesti Kosmose- ja Kaitsetööstuse Liidu juht Kalev Koidumäe. „Kaotame sellega teatud tehnoloogia ja ka kõrgema lõppväärtusega toodete tootmise Eestis. Siin peab pingutama.“
Tööandjate keskliidu ärikohting ja Tallinn Defence EXPO külastus näitasid, millised on ettevõtjate võimalused kiirelt kasvavas kaitsetööstuses ja kindlustunde kasvatamises.
Ehkki riik panustab jõuliselt kaitsevõime suurendamisse, on Eesti inimeste ja ettevõtjate kindlustunne lähiregiooniga võrreldes märkimisväärselt madalam. Seetõttu kutsume Eesti Tööandjate Keskliidu liikmeid 24. septembril ärikohtingule teemal „Kuidas tugevdada kaitsevõimet ja ühiskonna kindlustunnet?“, millele järgneb ühine Tallinn Defence EXPO külastus.
Euroopa Komisjon avaldas 17. juulil ettepaneku järgmise seitsmeaastase eelarve kohta. Numbrid on suured - pea 2 triljonit eurot, ehk 1,26% ELi kogurahvatulust aastatel 2028–2034. Eesmärgid on kõlavad: Euroopa peab olema turvalisem, sõltumatum, konkurentsivõimelisem ja vastupidavam. Nagu ikka, peitub aga tõeline mõju detailides, just selles, kuidas raha liigub ja millised on ettevõtjate võimalused ja kohustused.
Tervishoiu aruteludes takerdutakse liialt sageli vastandusse “era vs riiklik“, kuid see mõtteviis on aegunud ega aita tervishoidu lisaraha tuua, selgitab... Loe edasi › Marja-Liisa Alop: pirtsakas suhtumine erarahasse ei sobi tervishoiu rahastamise kriisi
Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkursi "Ettevõtluse auhind" mullused võitjad on veendunud, et sellist tunnustamist on Eestis väga vaja.
Kuigi jagame vaenulikku naabrit sarnaselt Läti, Leedu ja Soomega ning investeerime rekordiliselt riigikaitsesse, hoiavad meie ettevõtjaid ja inimesi tagasi pessimistlikumad ootused tulevikule. Naabritest oluliselt madalama kindlustunde suurendamine on ühiskonna suur väljakutse, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Ain Hanschmidt, tegevjuht Hando Sutter ja välissuhete nõunik Kristi Sõber osalesid möödunud nädalal Kopenhaagenis toimunud BusinessEurope’i presidentide ja tegevjuhtide kohtumisel.
22.–23. aprillil külastas Eesti ettevõtjate delegatsioon Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kutsel Brüsselit, et arutada Euroopa tuleviku võtmeteemasid.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht Ave Schank-Lukas arutleb majanduskonverentsil "Tuulelohe lend 2025", milline keskkond ootab ees Eesti ettevõtjaid ja majandust.
Eesti majanduse suurim kasutamata võimalus on teadussaavutuste vähene rakendamine äris ning teadus-arendustegevustesse panustamine, leiavad mitmed majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2025” esinejad. Ambitsioonikad ja tugevad ettevõtted meelitavad talente, kel on võimet luua veelgi suuremat väärtust.
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil... Loe edasi › Tipptegijad: bürokraatiale tuleb läheneda radikaalselt
Majanduskonverentsi "Tuulelohe lend 2025" esineja, aasta innovaator 2024 DefSecIntel asutaja ja juht Jaanus Tamm leiab, et Eesti silmapaistvat arengut hoiab tagasi bürokraatia.