Eestil on 2. detsembrini aega võtta üle Euroopa platvormitöö direktiiv, mis puudutab kümneid tuhandeid inimesi - kullereid, taksojuhte, vabakutselisi, tarkvaraarendajaid, disainereid, raamatupidajaid ja paljusid teisi. Tööandjad soovitavad direktiivi üle võtta minimaalses mahus ja uusi nõudeid kehtestamata.
Heategevusest rääkides mõeldakse esimesena rahalistele annetustele. Raha on vajalik, kuid sama oluline on aeg. Ja seda saab annetada nii rikas kui vaene, kirjutab Tööandjate keskliidu kommunikatsiooni- ja projektijuhtimise spetsialist Evelyn Parv.
Juhtimisel ei saa lasta hirmudel end mõjutada, rõhutab Meliva juht Marja-Liisa Alop. „Tuleb ette võtta ja proovida seda, mis enim hirmutab. Siis on võimalik midagi uut õppida.“
Eesti ettevõtjate delegatsioon kohtus Brüsselis Euroopa Komisjoni esindajatega, et arutada teemasid, mis mõjutavad lähiaastatel otseselt ka Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.
Kui Eesti võtab palgalõhe vähendamiseks direktiivist seadustesse üle töötajate õigusi puudutavad sätted, seejuures tööandjate aruandluskoormat suurendamata, siis liigume ju soovitud suunas, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. Tarbetut bürokraatiat ei peaks nõudma ei väikestele ega suurematele ettevõtetele.
Vajalike oskustega töötajate puuduse leevendamiseks tuleb kasutada kõiki mõistlikke lahendusi, et Eesti ettevõtted saaksid kasvada ja rahvusvahelises konkurentsis püsida. Üks tõhusamaid võimalusi on välistöötajate kaasamine, mis aitab hoida majanduse arengutempo stabiilsena ning suurendada riigi maksutulu.
21. aprillil tähistame rahvusvahelist loovuse ja innovatsiooni päeva praktilise hommikuseminariga, mis on suunatud ettevõtetele, kes soovivad teadus- ja arendustegevusse panustada targalt ning saada selleks maksimaalset tuge.
Lakkamatute väliskeskkonnast tulevate kriiside kõrval räsib nii ettevõtjate kui tavainimeste julgust ka juba saavutatud edu ja heaolu.
Millele keskenduda ja mis samme peab Eesti majanduse järgmisele arenguetapile ehk suurema lisandväärtuse poole juhtimiseks tegema, seda selgitavad värskes saates Jüri Külvik, Ain Hanschmidt, Martin Sutrop, Sirli Männiksaar, Mart Saarma ja Marju Lauristin.
Tehisintellekti potentsiaalist räägitakse kõikjal. Samas on reaalne muutus ettevõtetes üllatavalt tagasihoidlik. Mis eristab neid, kellel õnnestub, nendest, kes ootavad jätkuvalt esimesi tulemusi?
Eesti ettevõtetes kasvab AI kasutus kiiresti, kuid sama kiiresti ei sünni veel ärilist väärtust. Kuidas liikuda katsetamisest päris tulemusteni ja millised otsused tuleb selleks täna teha, sellest räägime pikemalt 26. märtsil toimuval Tööandjate ärikohtingul.
Eestlased ei pruugi olla küll parimad müügimehed, aga alandlikkus, millega silma paistetakse, võib avada eksporditurgudel palju uksi ja võita suurkliente, sõnas Magnetic Groupi juht Risto Mäeots Eesti Tööandjate Keskliidu konverentsil „Tuulelohe lend 2026“.
2026. ja 2027. aasta toovad reservõppekogunemiste korralduses ja mahus olulisi muudatusi, mis mõjutavad otseselt tööandjate igapäevast töökorraldust.
4. märtsil toimus Tallinna Kruiisiterminalis Tööandjate aasta tähtsaim sündmus ehk majanduskonverents “Tuulelohe lend 2026”. Sel korral otsime vastust küsimusele, mis on Eesti järgmised võimalused rahvusvahelises äris, kui soodsama hinna eelis on kadumas ja kuidas majanduse kõrgliigas läbi lüüa.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juhi ja Infortari juhatuse esimehe Ain Hanschmidti kõne “Tuulelohe lend 2026” majanduskonverentsil, 4. märtsil 2026.