Eestil on 2. detsembrini aega võtta üle Euroopa platvormitöö direktiiv, mis puudutab kümneid tuhandeid inimesi - kullereid, taksojuhte, vabakutselisi, tarkvaraarendajaid, disainereid, raamatupidajaid ja paljusid teisi. Tööandjad soovitavad direktiivi üle võtta minimaalses mahus ja uusi nõudeid kehtestamata.
Kui Eesti võtab palgalõhe vähendamiseks direktiivist seadustesse üle töötajate õigusi puudutavad sätted, seejuures tööandjate aruandluskoormat suurendamata, siis liigume ju soovitud suunas, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. Tarbetut bürokraatiat ei peaks nõudma ei väikestele ega suurematele ettevõtetele.
Valitsus kiitis heaks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, millega vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ja muudetakse tööohutuse süsteem ja järelvalve selgemaks. Mitmed muudatused lähtuvad tööandjate varasemast tagasisidest ja ettepanekutest bürokraatia vähendamiseks.
Välistööjõu kasutamine loob võimalusi, kuid eeldab ka teadlikku ja vastutustundlikku tegutsemist. Hästi korraldatud töösuhe on kasulik nii tööandjale kui töötajale ning aitab ennetada arusaamatusi, konflikte ja võimalikke rikkumisi.
Tööandjate keskliit toetab suunda võtta platvormitöö direktiiv üle minimaalses mahus, võimaldades säilitada platvormitöö mudeli paindlikkus.
Euroopa Komisjon avaldas veebruaris strateegia, et suurendada toetust Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga piirnevatele ELi idapoolsetele piirkondadele.
Eesti tööturg on vastuolulises olukorras. Ühelt poolt kurdavad tööandjad pea kõigis sektorites tööjõupuuduse üle. Teisalt on noorte töötuse määr Euroopa Liidu tipus ja paljud noored otsivad oma esimest võimalust. Kui lisada siia demograafiline surve, siis on selge, et järelkasvu küsimus ei ole enam personaliosakonna mure, vaid majanduse strateegiline väljakutse.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Swedbank Eesti juht Olavi Lepp leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi peitub kapitaliturus ja pensionifondide tagasihoidlikus rollis kohalike ettevõtete kasvurahastajatena.
2026. aastal seitse fookusteemat, mis suunavad Eesti Tööandjate Keskliidu tööd liikmete ja kogu Eesti ettevõtluskeskkonna heaks.
Eesti Tööandjate Keskliit kutsub tööandjaid ja koostööpartnereid 19. veebruaril ärikohtingule „Miks praktikasse panustada ja kuidas sellest päriselt kasu saada?“.
Välisüliõpilased ei ole Eesti jaoks kulu, vaid üks kiiremini tasuvaid haridusinvesteeringuid. Välisüliõpilaste panus Eesti majandusse on enam kui sada miljonit eurot aastas, kirjutab Haridus- ja noorteameti rahvusvahelise turunduse valdkonnajuht Eero Loonurm.
Eestil on selle aasta 2. detsembrini aega üle võtta Euroopa platvormitöö direktiiv, mis mõjutab kümneid tuhandeid inimesi – vabakutselisi, kullereid, taksojuhte, koristajaid ja teisi professionaale. Direktiivi üle võtmisel peaks säilima selle peamine põhimõte ehk paindlikkus, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Ettevõtlusliidud pöördusid Kliimaministeeriumi poole ettepanekuga toetada Soome peaministri Petteri Orpo algatust, mille eesmärk on täpsustada ja lihtsustada Euroopa Liidu looduse taastamise määruse rakendamist.
Riigikogu võttis vastu töölepingu seaduse muudatused, mis võimaldavad soovijatele tööaega senisest paindlikumalt kokku leppida. Pärast pikka arutamist ja menetlemist tulemuseni jõudnud muudatus on kümnendi parim uudis tööõiguse kaasajastamisel, rõhutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Tööandjate Keskliit tegid ühispöördumise riigikogu keskkonnakomisjonile ja taristuministrile seoses jäätmereformiga, milles rõhutavad, et jäätmereform ei paranda ringlussevõttu, küll aga tõstab jäätmekäitluse kulusid ja toidukaupade hindu.