21. aprillil tähistame rahvusvahelist loovuse ja innovatsiooni päeva praktilise hommikuseminariga, mis on suunatud ettevõtetele, kes soovivad teadus- ja arendustegevusse panustada targalt ning saada selleks maksimaalset tuge.
Lakkamatute väliskeskkonnast tulevate kriiside kõrval räsib nii ettevõtjate kui tavainimeste julgust ka juba saavutatud edu ja heaolu.
Žürii valis välja kolm inimest, kelle seast selgub tänavune aasta parim juht. Finaalis on Meliva Eesti juht Marja-Liisa Alop, riigikontrolör Janar Holm ja T1 Keskuse juht Tarmo Hõbe.
Välistööjõu kasutamine loob võimalusi, kuid eeldab ka teadlikku ja vastutustundlikku tegutsemist. Hästi korraldatud töösuhe on kasulik nii tööandjale kui töötajale ning aitab ennetada arusaamatusi, konflikte ja võimalikke rikkumisi.
Millele keskenduda ja mis samme peab Eesti majanduse järgmisele arenguetapile ehk suurema lisandväärtuse poole juhtimiseks tegema, seda selgitavad värskes saates Jüri Külvik, Ain Hanschmidt, Martin Sutrop, Sirli Männiksaar, Mart Saarma ja Marju Lauristin.
Tööandjate keskliit toetab suunda võtta platvormitöö direktiiv üle minimaalses mahus, võimaldades säilitada platvormitöö mudeli paindlikkus.
"Eelmisel aastal kandideerisin üle 20 praktikakohale. Konkurss oli väga karm," ütleb Kaisa Arumeel, kes tänaseks töötab Telias äriarendusjuhina. „Aga minul õnneks vedas!“
Eesti julgeolekukeskkond muutub ja tööandjate roll ühiskondlikus tsiviilvalmisolekus kasvab. Kuidas saavad ettevõtted sellesse panustada ja mida riik tööandjalt tegelikult ootab? Sellest räägime "Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale" kohtumisel.
Tehisintellekti potentsiaalist räägitakse kõikjal. Samas on reaalne muutus ettevõtetes üllatavalt tagasihoidlik. Mis eristab neid, kellel õnnestub, nendest, kes ootavad jätkuvalt esimesi tulemusi?
Eesti majanduse suurim probleem ei ole kapitali puudus, vaid otsustusjulguse defitsiit. Raha liigub sinna, kus juhid julgevad sihti seada, kirjutab Tööandjate keskliidu "Juhtimiskunsti klubi" patroon Kadri Mägi-Lehtsi.
Eesti ettevõtetes kasvab AI kasutus kiiresti, kuid sama kiiresti ei sünni veel ärilist väärtust. Kuidas liikuda katsetamisest päris tulemusteni ja millised otsused tuleb selleks täna teha, sellest räägime pikemalt 26. märtsil toimuval Tööandjate ärikohtingul.
Eestlased ei pruugi olla küll parimad müügimehed, aga alandlikkus, millega silma paistetakse, võib avada eksporditurgudel palju uksi ja võita suurkliente, sõnas Magnetic Groupi juht Risto Mäeots Eesti Tööandjate Keskliidu konverentsil „Tuulelohe lend 2026“.
2026. ja 2027. aasta toovad reservõppekogunemiste korralduses ja mahus olulisi muudatusi, mis mõjutavad otseselt tööandjate igapäevast töökorraldust.
"Tuulelohe lend 2026" tõi kokku ettevõtjate, poliitikakujundajate, teadlaste ja tulevikunägemusega inimeste mõttejõu, et otsida vastuseid küsimustele, mis määravad Eesti järgmise arenguhüppe.
4. märtsil toimus Tallinna Kruiisiterminalis Tööandjate aasta tähtsaim sündmus ehk majanduskonverents “Tuulelohe lend 2026”. Sel korral otsime vastust küsimusele, mis on Eesti järgmised võimalused rahvusvahelises äris, kui soodsama hinna eelis on kadumas ja kuidas majanduse kõrgliigas läbi lüüa.