Täiskasvanu hobikorras õppimist ei peagi riik ehk maksumaksja kinni maksma, kommenteerib Tööandjate keskliidu volikogu liige ja hariduse töörühma juht Veljo Konnimois aianduskoolides tehtud muudatusi. Need ümberkorraldused on hariduses mõistlikud ja hädavajalikud.
Eesti Teaduste Akadeemia hariduskomisjon ja Eesti Tööandjate Keskliit juhivad ühiselt tähelepanu sellele, et kvalifitseeritud tööjõu – sealhulgas oskustööliste ja inseneride nappus – on kujunenud oluliseks teguriks, mis mõjutab Eesti majanduse arenguvõimalusi ning ettevõtete kasvupotentsiaali.
Majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks on korras riigi rahaasjad hädavajalikud ja Tööandjate keskliit toetab otsustavaid samme ning Eesti Panga ettepanekut sõlmida selle saavutamiseks parteide ülene kokkulepe.
Eesti ettevõtjate delegatsioon kohtus Brüsselis Euroopa Komisjoni esindajatega, et arutada teemasid, mis mõjutavad lähiaastatel otseselt ka Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.
Vajalike oskustega töötajate puuduse leevendamiseks tuleb kasutada kõiki mõistlikke lahendusi, et Eesti ettevõtted saaksid kasvada ja rahvusvahelises konkurentsis püsida. Üks tõhusamaid võimalusi on välistöötajate kaasamine, mis aitab hoida majanduse arengutempo stabiilsena ning suurendada riigi maksutulu.
21. aprillil tähistame rahvusvahelist loovuse ja innovatsiooni päeva praktilise hommikuseminariga, mis on suunatud ettevõtetele, kes soovivad teadus- ja arendustegevusse panustada targalt ning saada selleks maksimaalset tuge.
Lakkamatute väliskeskkonnast tulevate kriiside kõrval räsib nii ettevõtjate kui tavainimeste julgust ka juba saavutatud edu ja heaolu.
Millele keskenduda ja mis samme peab Eesti majanduse järgmisele arenguetapile ehk suurema lisandväärtuse poole juhtimiseks tegema, seda selgitavad värskes saates Jüri Külvik, Ain Hanschmidt, Martin Sutrop, Sirli Männiksaar, Mart Saarma ja Marju Lauristin.
Eesti majanduse suurim probleem ei ole kapitali puudus, vaid otsustusjulguse defitsiit. Raha liigub sinna, kus juhid julgevad sihti seada, kirjutab Tööandjate keskliidu "Juhtimiskunsti klubi" patroon Kadri Mägi-Lehtsi.
2026. ja 2027. aasta toovad reservõppekogunemiste korralduses ja mahus olulisi muudatusi, mis mõjutavad otseselt tööandjate igapäevast töökorraldust.
"Tuulelohe lend 2026" tõi kokku ettevõtjate, poliitikakujundajate, teadlaste ja tulevikunägemusega inimeste mõttejõu, et otsida vastuseid küsimustele, mis määravad Eesti järgmise arenguhüppe.
4. märtsil toimus Tallinna Kruiisiterminalis Tööandjate aasta tähtsaim sündmus ehk majanduskonverents “Tuulelohe lend 2026”. Sel korral otsime vastust küsimusele, mis on Eesti järgmised võimalused rahvusvahelises äris, kui soodsama hinna eelis on kadumas ja kuidas majanduse kõrgliigas läbi lüüa.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juhi ja Infortari juhatuse esimehe Ain Hanschmidti kõne “Tuulelohe lend 2026” majanduskonverentsil, 4. märtsil 2026.
President Alar Karise kõne majanduskonverentsil „Tuulelohe lend 2026“, 4. märtsil 2026.
Euroopa Komisjon avaldas veebruaris strateegia, et suurendada toetust Venemaa, Valgevene ja Ukrainaga piirnevatele ELi idapoolsetele piirkondadele.