Pudelikael tervishoius: matame tulevikku vaatamata üha raha juurde, arenguhüpet ei julge teha
Tervishoiu rahastamise debatis oleme kahetsusväärselt vähe rääkinud sellest, et tervishoid ehk terved inimesed on Eesti konkurentsivõime lahutamatu osa.
Tervishoiu rahastamise debatis oleme kahetsusväärselt vähe rääkinud sellest, et tervishoid ehk terved inimesed on Eesti konkurentsivõime lahutamatu osa.
Inimesi aitab töösuhetes võimestada mitte muudatustega hirmutamine ja eksitamine, vaid nende õigustest ja võimalustest informeerimine ning teadlikkuse tõstmine.
Välistööjõu Eesti tööturule kaasamise debati fookus peaks küsimuselt "kas?" liikuma küsimusele "mis põhimõtetel?" töötajaid siia tuua. Töörändepoliitikas on vaja luua ühtsed ja selged põhimõtted koos lühi- ning pikaajaliste eesmärkidega, kirjutavad OSKA analüütikud Silja Lassur, Andres Viia ja Yngve Rosenblad.
Kuna senised bürokraatia vähendamise lubadused pole väga viljakaks osutunud ja tarbetu bürokraatia on jätkanud vohamist, siis nüüd on selle ohjamisega võimalik ajalugu teha, leiab Tööandjate keskliidu nõunik-analüütik Raul Aron.
„Täna oleme faasis, kus kvaliteetne sisseränne tõstaks eestlaste palkasid,“ rõhutab lennukihooldusettevõtte Magnetic MRO juht Risto Mäeots. Kõrge lisandväärtusega teenust pakkuv ettevõte tahaks jõuliselt kasvada ja tööd oleks anda mitmekümnele, kuid töötajaid pole.
22.–23. aprillil külastas Eesti ettevõtjate delegatsioon Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kutsel Brüsselit, et arutada Euroopa tuleviku võtmeteemasid.
Eesti Tööandjate Keskliidu 24. aprilli ärikohting keskendus ühele olulisemale küsimusele, millega nii ettevõtjad kui ka riik praegu silmitsi seisavad: kuidas kasvatada ühiskondlikku kindlustunnet ajastul, kus geopoliitilised pinged, infosõda ja rahvusvahelise majanduse ebastabiilsus mõjutavad meie inimeste meeleolu ja ettevõtete otsuseid?
„Minu kirg on hotellindus ja külalislahkus, valdkond, milles olen tegutsenud juba 30 aastat. Igapäevane töö hotellides on mulle andnud sügava arusaamise tööjõu olulisusest – nii talentide leidmisest kui ka nende hoidmisest ja arendamisest,“ ütleb Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht ja volikogu liige Ain Käpp.
Kui välistöötajad on ettevõtluse ja ühiskonna jaoks vajalikud, siis peame korraldama töörände nii, et vastu võetaks vajalike oskustega ja kultuuriruumi sobivad inimesed, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Kuigi aasta viimane kvartal üllatas ettevõtjaid ja analüütikuid majanduskasvuga, siis ettevõtjad on sellest uue kasvu välja lugemisega ettevaatlikud. Enne peab taastama ettevõtjate ja inimeste kindlustunde.
Ei Euroopal ega Eestil ole raha ega võimet jätkata senise sotsiaalpoliitikaga, tegeleda kaitsevõime suurendamisega ja viia ellu suuresti poliitiliselt juhitud rohepööret. Peame siit valima ühe, rõhutasid ettevõtjad Tööandjate majanduskonverentsil „Tuulelohe lend 2025“. Tugeva majanduseta pole ka kaitsevõimet.
Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit rõhutab, et ühiskonna vananemise ja tööealise elanikkonna vähenemise tõttu vajame appi välistöötajaid. Iga makse tasuv välistöötaja aitab maksta palka õpetajatele ja arstidele ning rahastada riigi kaitsemist.
Eesti tööturul jääb järgneva kümnendi vaates igal aastal puudu umbes 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat, kelle vajadust Eesti tasemehariduse lõpetajad ei suuda katta. Välistööjõu kaasamine teatud ulatuses on möödapääsmatu, selgub värskest OSKA uuringust.
Kui ettevõtjad tagavad majanduskasvu, siis riik vastutab konkurentsivõimelise majandusruumi loomise eest. Eesti majanduspoliitika eesmärk peaks olema riigi viimine arenenud majandustega riikide hulka, rõhutab Tööandjate keskliidu volikogu juht Ain Hanschmidt.
Eesti Tööandjate Keskliit tunnustab uue koalitsiooni plaani keskenduda majanduse arendamisele ja julgeoleku suurendamisele. Majanduse pöörab langusest kasvule riigi ja ettevõtete koostöö, mis kasvatab majandusruumi konkurentsivõimet.