Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta eksportööri nominendid on kolm kodumaist tööstushiidu, keda ühendab globaalses konkurentsis üks selge suund: odava allhanke asemel pakutakse maailmatasemel insenerteadmisi ning kõrge lisandväärtusega terviklahendusi.
Selgusid konkursi „Ettevõtluse auhind 2026“ kategooriate esikolmikud. Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkursil selguvad aasta eksportöör, innovaator, investor, tulevikulooja, tööstuse uuendaja, turismiedendaja ja tööandja. Lisaks antakse välja ettevõtluse edendaja tunnustus.
Eesti, Läti ja Leedu ettevõtluskeskkonnal on palju ühist - oleme väikesed ja avatud majandused, sõltume tugevalt ekspordist ning asume Euroopa Liidu idapiiril, kus geopoliitilised ja julgeolekuriskid mõjutavad otseselt ka ettevõtete investeerimisotsuseid ja konkurentsivõimet. Seetõttu otsustasid kolme riigi tööandjate keskliidud tihendada koostööd ning sõnastada ühised prioriteedid ja tegevusraamistiku.
Eesti tööturgu iseloomustab süvenev vajalike oskustega töötajate puudus. Samal ajal on meil tuhandeid inimesi, kes võiksid ja tahaksid töötada, kuid vajavad selleks esimest võimalust, paindlikumat töökorraldust või muud tuge.
Iseseisva ja ettevõtte jaoks olulise projekti eest vastutamine andis talle võimaluse rakendada õpingute käigus omandatud teadmisi, arendada erialaseid oskusi ning saada parem ettekujutus oma tulevikust logistika- ja tarneahela juhtimise valdkonnas.
Eesti Tööandjate Keskliit peab põhjendamatuks valitsuse otsust jätta jõustamata Töötukassa nõukogu ettepanek langetada 2028. aastast töötuskindlustusmakse määra. Maksu langetamine jätaks Eesti inimestele ja ettevõtetele aastas ligi 50 miljonit eurot rohkem kätte.
Noortele esimese erialase kogemuse pakkumine ei ole ainult investeering ettevõtte tulevikku, vaid panus kogu tööturu arengusse.
Praktikaprogrammi väärtust mõõdetakse sageli selle järgi, mitu noort praktikakohale kandideerib ja kui paljud neist pärast ettevõttesse tööle jäävad. Tegelikult on selle mõju palju laiem.
Kutsume Tööandjate keskliidu otseliikmed ja erialaliitude liikmed 23. septembril toimuvale seminarile „Ettevõtete roll ja võimalused muutuvas julgeolekukeskkonnas“ ja sellele järgnevale Tallinn Defence EXPO 2026 ühiskülastusele.
Sageli räägib Eesti ametkond Euroopa Liidust rangema regulatsiooni puhul mõnest üksikust eristuvast nõudest. Ettevõtte vaates tähendab iga erireegel aga täiendavat haldus- ja kulukoormust, mis ühel või teisel moel jõuab paraku tarbijate jaoks ka toodete või teenuste hinda.
Tööjõupuudusest on saanud üks Eesti ettevõtete suurimaid väljakutseid. Ometi räägime liiga vähe sellest, et ettevõte, kes ei panusta täna noorte kaasamisse, võib homme seista silmitsi spetsialistide põua, vananeva kollektiivi ja ettevõtte konkurentsivõime aeglase hääbumisega, kirjutab "Parim väikeettevõtte praktikakoht 2025" tiitli pälvinud Kliimakaubamaja juhatuse esimees Margus Laanemägi.
Tööandjate keskliit kuulutas välja konkursi „Parim praktika 2026“, mille eesmärk on tunnustada organisatsioone, praktikajuhendajaid ja praktikante, kes panustavad teadlikult järelkasvu arendamisse ning aitavad kujundada tugevamat praktikakultuuri Eestis. Konkursile saab kandidaate esitada 27. maist kuni 30. septembrini 2026.
Tööandjate keskliidu konkursi „Parim praktika 2025“ kutsehariduse kategoorias parima praktikandi tiitli võitnud Hannes Elder-Võsu sõnul aitab praktika lisaks erialastele oskustele mõista ka seda, milline töökoht, tööandja ja töökeskkond sulle päriselt sobivad.
1. juulil sai läbi jäätmereformi lubaduste ajastu ja algas kõrgemate arvete ajastu, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu kestliku ettevõtluse valdkonnajuht Kati... Loe edasi › Tööandjad: jäätmereformi tegelik hind alles selgub
Tööandjate keskliit ühines maaomanike ja maamajandussektorit esindavate organisatsioonide kliimaministeeriumile saadetud ühispöördumisega, milles nõuavad looduse taastamise kava koostamise protsessi korrastamist. Allakirjutanute... Loe edasi › Ühispöördumine: looduse taastamise kava tuleb korda teha