Kadri Mägi-Lehtsi: Eesti majandus vajab enamat kui arutelu kontoritooli asukohast
Kui Eesti tahab olla jõukam, ei saa meie konkurentsieelis olla see, et eestlane istub teistest kauem tööl. Me peame oskama teha targemini, kiiremini ja suurema mõjuga.
Kui Eesti tahab olla jõukam, ei saa meie konkurentsieelis olla see, et eestlane istub teistest kauem tööl. Me peame oskama teha targemini, kiiremini ja suurema mõjuga.
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta eksportööri nominendid on kolm kodumaist tööstushiidu, keda ühendab globaalses konkurentsis üks selge suund: odava allhanke asemel pakutakse maailmatasemel insenerteadmisi ning kõrge lisandväärtusega terviklahendusi.
Selgusid konkursi „Ettevõtluse auhind 2026“ kategooriate esikolmikud. Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkursil selguvad aasta eksportöör, innovaator, investor, tulevikulooja, tööstuse uuendaja, turismiedendaja ja tööandja. Lisaks antakse välja ettevõtluse edendaja tunnustus.
Eesti julgeolek ja majanduse tugevus käivad käsikäes ning riigikaitses on oma roll igal tööandjal. Septembris toimunud „Kindlustunde kompassi“ seminaril uurisime, mida tähendab muutunud julgeolekukeskkond tööandjatele, milliseid võimalusi pakub kiiresti kasvav kaitsetööstus ning kuidas saab riigikaitsesse panustada ka ettevõte, kes kaitsetööstuses ei tegutse.
Statistikaameti värsketel andmetel kasvas keskmine brutokuupalk tänavu teises kvartalis aastaga 117 euro võrra ehk 2243 euroni. Töötaja jaoks on see hea uudis, sest palgakasv ületab taas hinnatõusu ja ostujõud paraneb. Ettevõtete jaoks on pilt keerulisem, sest palgad kasvavad tootlikkusest kiiremini.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Ain Hanschmidti kõne keskliidu üldkoosolekul, 25. septembril 2026.
Sel aastal toimub 31. korda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatav Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkurss „Ettevõtluse auhind“ ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda seab taas ritta konkurentsivõimelisimad tegijad. Eelmise aasta edukaid on tiitel aidanud erineval moel.
Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus avasid Eesti suurima ettevõtluskonkursi „Eesti parimad ettevõtted 2026“. Konkursi eesmärk on tunnustada kõrge lennuga Eesti ettevõtteid ja tõsta esile ettevõtlikkust. Ettevõtted saavad kandideerida ja Eesti inimesed ka tugevaid ettevõtteid soovitada 5. juulini, võitjad kuulutatakse välja 14. novembril toimuval auhinnagalal.
Vajalike oskustega töötajate puuduse leevendamiseks tuleb kasutada kõiki mõistlikke lahendusi, et Eesti ettevõtted saaksid kasvada ja rahvusvahelises konkurentsis püsida. Üks tõhusamaid võimalusi on välistöötajate kaasamine, mis aitab hoida majanduse arengutempo stabiilsena ning suurendada riigi maksutulu.
Suuremaid tööandjaid esindava Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete tagasiside kinnitab, et Iraani sõja mõju majandusele ei ole ajutine ja mõjud ähvardavad... Loe edasi › Tööandjad tegid 5 ettepanekut Iraani kriisi mõjude leevendamiseks
Hea juhtimise kuu tõi fookusesse juhtimise kvaliteedi ja selle mõju majandusele. Selle raames jagasid tunnustatud juhid oma mõtteid juhtimisest, majanduskasvust ja isiklikest õppetundidest. Siin on OIXIO Groupi juhatuse esimees ja Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees ning Innovatsiooni Käivituskoja juht Ivo Suursoo vaade.
Eestlased ei pruugi olla küll parimad müügimehed, aga alandlikkus, millega silma paistetakse, võib avada eksporditurgudel palju uksi ja võita suurkliente, sõnas Magnetic Groupi juht Risto Mäeots Eesti Tööandjate Keskliidu konverentsil „Tuulelohe lend 2026“.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juhi ja Infortari juhatuse esimehe Ain Hanschmidti kõne “Tuulelohe lend 2026” majanduskonverentsil, 4. märtsil 2026.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Swedbank Eesti juht Olavi Lepp leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi peitub kapitaliturus ja pensionifondide tagasihoidlikus rollis kohalike ettevõtete kasvurahastajatena.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Threod Systems AS tegevjuht Arno Vaik leiab, et Eesti majanduse kasutamata võimalused ei peitu mitte ideede ega ressursside puuduses, vaid inimeste valmisolekus võtta vastutus oma valikute ja tegude eest.