Raul Aron: järgmine palgatõus olgu preemia organisatsioonilise innovatsiooni eest

Statistikaameti värsketel andmetel kasvas keskmine brutokuupalk tänavu teises kvartalis aastaga 117 euro võrra ehk 2243 euroni. Töötaja jaoks on see hea uudis, sest palgakasv ületab taas hinnatõusu ja ostujõud paraneb. Ettevõtete jaoks on pilt keerulisem, sest palgad kasvavad tootlikkusest kiiremini, kirjutab Tööandjate Keskliidu majanduse ja hariduse valdkonnajuht Raul Aron ERRi arvamusveergudel.

Palgad saavad kasvada ainult koos tootlikkusega. Kui tööjõukulu kasvab kiiremini kui töötaja loodud väärtus, kaotavad Eesti ettevõtted konkurentsivõimet. Eriti olukorras, kus konkureerime tootmises ja teenustes riikidega, kus palgad ja sageli ka muud sisendkulud on madalamad.

Seetõttu pole küsimus selles, kas Eesti palgad peaksid kasvama. Muidugi peaksid. Küsimus on, kust tuleb järgmine 117 eurot palgatõusu.

Statistikaameti andmetel oli Eesti tööjõutootlikkus 2025. aastal 77,2% Euroopa Liidu keskmisest. Veel 2021. aastal ulatus see 83,6%-ni. Seega oleme liikunud eesmärgile lähemale jõudmise asemel sellest kaugemale.

Tööandjate värskes manifestis „Aeg anda endast 110%“ oleme seadnud sihiks, et Eesti majanduse tootlikkus jõuaks vähemalt 110%-ni Euroopa Liidu keskmisest. Sellest sõltub ettevõtete konkurentsivõime, palga suurus ja maksutulu, millest riik rahastab haridust, tervishoidu, sotsiaalkaitset ja riigikaitset.

Ümber saab jagada ainult seda rikkust, mis on enne loodud. Kuidas seda rikkust siis suurendada.

Haridusse pandud raha peab jõudma majandusse

Üks koht, kust tootlikkuse kasvu otsida, on haridus.

Haridus on Eesti majanduse konkurentsivõime alus. Eesti õpilased on oma tulemustega maailmas tipus, kuid tööturul on samal ajal puudu just neist oskustest, mis aitaksid ettevõtetel suuremat lisandväärtust luua.

Hariduskulud on nelja aastaga kasvanud ligi 40% ja moodustavad 6,3% SKP-st, mis on üks Euroopa Liidu kõrgemaid näitajaid. Majanduse tootlikkus on aga langenud, kuid kindlasti mitte ainult haridussektori süül.

See ei ole jätkusuutlik. Probleem ei saa seega seisneda hariduse liiga väikeses rahastamises, vaid selles, kuidas raha kasutatakse ja milliseid oskusi õpetatakse. Kui majanduses on laskemoona – inimesi ja kapitali – nii vähe kui Eestis, ei saa huupi lasta.

Näiteks insener-tehniliste talentide ettevalmistamine loob ühe suurema võimaluse tõsta lisandväärtust töötaja kohta. Tööandjate manifestis toome OSKA andmetele tuginedes välja, et Eesti tööturg vajab 4700 uut inseneri, neist 3400 pensionile siirdujate asendamiseks ja 1300 hõive kasvu tõttu. Kuigi inseneeria erialade vastuvõtt on viimasel ajal kasvanud, ei ole see siiski piisav.

Tootlikkuse kasvatamine kui organisatoorne õppimine

Oskustega inimestest üksi tootlikkuse hüppeks siiski ei piisa. Tootlikkuse ja sissetulekute kasvuks on vaja see tarkus ka ellu rakendada. Eesti tootlikkuse ja konkurentsivõime kasv vajab korraga kolme hüpet: kiiremat tehnoloogia rakendamist ettevõtetes, ambitsioonikamaid teadus- ja arendusinvesteeringuid ning suurema lisandväärtusega eksporti ja uusi eksporditurge.

Ka tööandjad peavad ise rohkem tegema. Investeerima uuendustesse ja tehnoloogiasse, arendama juhtimise kvaliteeti ja oma inimesi ning minema julgemalt välisturgudele. Arenguseire Keskuse tellitud uuring näitab, et tehisaru, automatiseerimine ja digitaliseerimine parandavad ettevõtte tulemusi eelkõige siis, kui koos tehnoloogiaga muutuvad ka tööprotsessid, juhtimine ja töötajate oskused. Automatiseerimine üksi kasvatas Eesti ettevõtete tootlikkust 6–9%, kuid koos organisatsiooniliste uuendustega ulatus kasv kuni 24%-ni.  Ka tehisaru kasutuselevõtt ilma organisatsiooniliste muudatusteta ei toonud kaasa märgatavat tootlikkuse kasvu. Koos töökorralduse uuendamisega suurenes tootlikkus töötlevas tööstuses aga 19% ja teadmusmahukates teenustes 23%.

Riigi roll on luua ettevõtluseks konkurentsivõimeline ja stabiilne majanduskeskkond ning suunata haridusse ja teadusesse investeeritud raha sinna, kus selle mõju jõuab ka majandusse. Maksukoormuse kasv pärsib ettevõtlusstiimuleid ja viib raha majandusest välja. Halduskoormus on majandusele enamasti tühikulu – kulu, mis ei loo lisandväärtust. See koormus tuleks hoida võimalikult madalal.

Keskmise palga kasv 117 euro võrra on hea uudis. Aga järgmiste aastate palgakasvu ei saa ehitada ainult tööjõupuudusele ja palgasurvele.

Eesti peab hakkama iga töötunniga rohkem väärtust looma. Muidu muutub meie töö küll kallimaks, aga me ise rikkamaks ei saa.

Artikkel ilmus esmakordselt ERR-i arvamusveergudel.