Kai Realo: kliima ja keskkonnaga seotud teemad on liiga olulised, et saada poliitilise kauplemise vahendiks

Kliimaseadusest on kujunenud hea näide viletsast seadusloome protsessist ja enne kevadel toimuvaid valimisi on võimatu tekkinud olukorda emotsioonideta käsitleda. Õigem on küsida valijatelt kliimaseaduse sisu kohta uus mandaat ja anda seadus otsustamiseks uuele Riigikogule, selgitab Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees ja kestliku ettevõtluse töörühma juht Kai Realo.

Ettevõtjad toetavad puhtamat majandust ja on riigilt oodanud kliimaseadust, mis ütleb, kuhu Eesti majandus liigub, mida see ettevõtetelt nõuab ja kuidas riik üleminekut toetab. Selline seadus annaks kindluse julgelt investeerida, kuid paraku sellist seadust tööandjad näinud ei ole.

Nüüd, mõni kuu enne valimisi, on kujunenud kliimaseadusest hea näide halvast seadusloomest, millest ähvardab saada poliitilise kempluse objekt. See ei pane muretsema üksikuid ettevõtjaid, vaid Tööandjate keskliit ühendab enam kui 2000 ettevõtet eri valdkondadest, mis annavad tööd ligi 250 000 inimesele. Keskliidu volikogu otsustas 21. oktoobril ühehäälselt, et eelnõu ei tohi sellisel kujul teisele lugemisele minna.

Erakonnad võiksid sõnastada oma seisukohad valimisprogrammides ja öelda ausalt, millist mõju nende kliimapoliitika avaldab kogu ühiskonnale, palju see maksma läheb ja kes kulud kannab, sest hetkel on seadus koostatud peamiselt vaid ametnike osalusel ning keegi ei räägi, mida meil seaduse elluviimiseks teha tuleb ja kuidas see igaüht meist mõjutab. Järgmine valitsus saab siis valijate värske mandaadiga teha ettevõtjaid kaasates seaduse, mis annab kindluse investeerida.

Ettevõtjate ootus ei ole muutunud – see on järjepidevus ja kindlus

Just kindlust ja selgust tuleviku osas on tööandjad kliimaseaduselt oodanud juba viimased kolm aastat. Selle nimel tehtud ettepanekuid ei ole aga kuulda võetud ja seetõttu on liidu volikogu otsustanud eelnõu kooskõlastamata jätta, soovitanud valitsusel eelnõu parlamenti mitte saata ning juhtinud ka tähelepanu, et seaduse ettevalmistamise protsess on läbi kukkunud ja õõnestanud ettevõtjate usaldust riigi vastu.

See kriitika pole olnud kliimaeesmärkide, vaid seaduse läbimõtlemata sõnastuse ning ettevalmistamisprotsessi vastu.

Protsess on jooksnud ummikusse

Suvel jõudis eelnõu parlamendi menetlusse ja pärast juunis toimunud esimest lugemist on muudetud selle kandvaid osi: eesmärki, sektorite teekaartide rolli ja seda, mis juhtub, kui eesmärke ei täideta. Muudatuste mõju ei ole endiselt hinnatud ega ettevõtjatega läbi arutatud. Teekaarte, millest seaduse tegelik mõju ettevõtjatele sõltub, ei ole ettevõtjad sisuliselt arutada saanud.

Endiselt on probleem, et seadus jätab näiteks ministeeriumidele või valitsusele võimaluse panna ettevõtetele uusi kohustusi ja piiranguid. Eesti põhiseaduse järgi tohib vabadusi, muu hulgas ettevõtlusvabadust, aga piirata ainult seadusega, mille riigikogu on pärast avalikku arutelu vastu võtnud.

Kaasamine ei tähenda koosolekut, vaid kuulamist

Kliimaseaduse lugu pole ainult lugu kliimast, vaid näitab, kuidas ei tohiks suuri otsuseid teha. Seaduse nimi „Kliimakindla majanduse seadus“ viitab sellele, et lisaks kliimale peaks fookuses olema ka majandus. Selle kohta ei leia aga seadusest ühtegi viidet ega mõõdikut, ka pole seaduse väljatöötamise lõppfaasi kaasatud ei majandusministeeriumi ega Riigikogu majanduskomisjoni. Mil moel siis hindame, kas kliimaeesmärkide täitmiseks valitud meetmed on Eestile jõukohased ning ei kahjusta Eesti inimeste heaolu.

Keskkonnakomisjoni juht Yoko Alender ütles, et protsess on olnud kasulik. Sellega saab nõustuda vaid selles osas, et ettevõtjate laialdane rahulolematus tuletab meelde üht lihtsat tõde. Kaasamine ei ole koosolekute pidamine, vaid on sisuline alles siis, kui ettepanekutega arvestatakse. Samuti peavad kulud, mis jäävad ettevõtete ja ühiskonna kanda, olema teada enne otsustamist.

Seadus, mis mõjutab Eesti ühiskonda ja ettevõtlust aastakümneid, vajab kokkulepet, mis peab vastu ka järgmistele valimistele. Kui seadus tehakse kiirustades ja pärast valimisi hakatakse seda muutma, ei saa kindlust keegi: ei ettevõtjad, investorid ega riik ise.

Seepärast soovitab tööandjate keskliit eelnõu teisele lugemisele mitte saata ja jätta kliimaseadus järgmisele Riigikogule. Enne kevadisi parlamendivalimisi ei jõua seda enam korralikult ette valmistada.