Ain Hanschmidt: me ei esita nõudmisi ainult riigile, vaid ka iseendale
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Ain Hanschmidti kõne keskliidu üldkoosolekul, 25. augustil 2026.
Lugupeetud peaminister Kristen Michal!
Lugupeetud Tööandjate Keskliidu liikmed!
Mööduva aasta kõige olulisem sõna minu jaoks on olnud „maksurahu“. Niipea kui maksuralli lõppes, hakkas majandus kasvama. Kui keegi kuskil märkmeid tuleviku jaoks teeb, siis palun see üles kirjutada ja anda tutvumiseks tulevastele otsustajatele.
Tõepoolest – ettevõtjad saavad taas plaane teha ja on julgemad ka investeerima. Ja kõige värskem uudis on, et inimesed on hakanud taas tarbima. Oma osa on selles ka maksuküüru vähendamisel, see on jätnud inimestele ise otsustamiseks rohkem raha kätte.
Kui nüüd Tööandjate keskliidu poolt aasta kokku võtta, siis minu jaoks on olnud kaks väga konkreetset tegevussuunda.
Üks neist puudutab meie riiki – millist majanduskeskkonda me tahame järgmistel aastatel näha.
Teine puudutab meie ühist kodu – millist maja me soovime siia Toompeale.
Head kuulajad,
Tööandjatena on meie kohustus parlamendi valimiste eel öelda mitte keda valida, vaid milliseid otsuseid toetada.
Selleks oleme koostanud uue Tööandjate manifesti. Manifesti taga on enam kui 2000 Eesti ettevõtet, kus töötab umbes veerand miljonit inimest, see on ligi pool Eestis tööd tegevatest inimestest.
Manifesti keskne mõte on tegelikult väga lihtne: Eesti majandus peab järjepidevalt hakkama kasvama.
Oleme seadnud ambitsioonika eesmärgi – Eesti majanduse tootlikkus peab ületama Euroopa keskmise. Eesti majanduse tootlikkus võiks jõuda vähemalt 110 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Tootlikkusest sõltub meie palk, ettevõtete konkurentsivõime ja lõpuks ka see, kui palju on riigil raha hariduse, tervishoiu, sotsiaalkaitse ja riigikaitse jaoks.
Ja selle eesmärgi saavutamiseks ei piisa peenhäälestamisest.
Meie sõnum järgmisele Riigikogule ja valitsusele on, et Eesti vajab jälle julgeid, pragmaatilisi ja pika plaaniga otsuseid.
Me vajame riiki, mille kulud on kontrolli all ja kus ettevõtjal on kindlus, et maksukeskkonda ei muudeta pidevalt. Vajame vähem bürokraatiat, kiiremaid planeeringuid ja lubasid ning konkurentsivõimelise hinnaga energiat. Vajame kapitali ja investeeringuid ning peame muutma Eesti rahvusvaheliste investorite jaoks atraktiivsemaks.
Teiseks peame palju paremini ühendama hariduse ja majanduse vajadused. Meil on väga hea haridus, aga sellest tarkusest peab sündima rohkem väärtust. Peame panustama inseneeriasse, reaalainetesse, tehnoloogiasse ja tehisaruoskustesse ning arvestama õppekohtade kujundamisel rohkem sellega, milliseid oskusi Eesti tööturg tegelikult vajab.
Kolmandaks on meil vaja inimesi. Eesti tööealine elanikkond väheneb. Seetõttu peame tooma tööturule rohkem noori, vanemaealisi ja vähenenud töövõimega inimesi, muutma töösuhted paindlikumaks ning olema avatud nendele talentidele ja oskustöötajatele, keda Eestis endas piisavalt ei ole.
Ja lõpuks vajame innovatsiooni-, tehnoloogia- ja ekspordihüpet. Me ei saa konkureerida odava tööjõuga. Meie võimalus on targem töö, tehnoloogia, teadus- ja arendustegevus ning kõrgema lisandväärtusega eksport.
Aga manifestis on veel üks minu jaoks väga oluline mõte.
Me ei esita nõudmisi ainult riigile.
Me esitame nõudmisi ka iseendale.
Peame ka ise olema ambitsioonikamad. Investeerima innovatsiooni. Arendama juhtimise kvaliteeti ja oma inimesi. Minema julgemalt välisturgudele. Tegema rohkem koostööd. Pakkuma noortele praktikakohti ja töövõimalusi. Ja osalema aktiivselt Eesti majanduselu kujundamises.
Ehk kui ootame riigilt 110 protsenti, peame olema valmis ka ise andma 110 protsenti.
Ja siit jõuan meie teise suure ülesande juurde.
Tööandjate maja.
See maja siin Toompeal on olnud Eesti Tööandjate Keskliidu kodu juba peaaegu 30 aastat.
Kunagi andis riik selle muinsuskaitse all oleva hoone meile sümboolse hinnaga tingimusel, et me maja korda teeme. See tähendab, et tegemist ei ole lihtsalt kinnisvaraga. See on meile antud usaldus ja koos sellega ka kohustus.
Täna on meil aeg see kohustus lõpuni täita.
Renoveerimise kogumaksumus on 3,65 miljonit eurot. Sellest 2,65 miljonit katame liikmemaksudest ja pangalaenuga ning miljon eurot peame leidma oma liikmete ja toetajate abiga. Mul on väga hea meel, et paljud meie liikmed on samuti õla alla pannud ja tänaseks on toetajatelt kokku tulnud ning lubatud juba märkimisväärne osa vajalikust summast. Lubadusi on antud 790 tuhande euro eest, laekunud on 550 tuhat eurot. Suur tänu ettevõtjatele ja ettevõtetele: Metaprint AS-ile eesotsas Martti Lemendikuga, NG Investeeringutele eesotsas Jüri Käoga, Mati Pollile – kauaaegsele Tööandjate keskliidu liikmele – ja ka iseendale, kes kõik panustasid 100 000 euroga. Suur tänu BLRT Grupile eesotsas Fjodor Bermani ja Mark Bermaniga ning Maag Grupile eesotsas Roland Lepaga, kes panustasid 50 000 euroga. Suur tänu Boftel Estonia OÜ-le eesotsas Märt Keskkülaga, Priit Alamäele, Toivo Ninnasele, Tiit Kõuhknale ja Salvest AS-ile eesotsas Veljo Ipitsaga, kes panustasid 10 000 euroga.
Ma tahan kõiki toetajaid selle eest südamest tänada ja loodan, et suudame üheskoos miljon eurot toetust kokku saada.
See pole minu arvates tavapärane annetus. See on meie ühine investeering sellesse, et Eesti ettevõtjatel oleks väärikas kodu ka järgmised 30, 50 ja loodetavasti 100 aastat.
Me tahame, et see maja oleks koht, kus ettevõtjad saavad kokku. Kus sünnivad ideed ja kokkulepped. Kus kohtuvad ettevõtjad, poliitikud ja Eesti majanduselu mõjutajad. Ja kus me saame väärikalt vastu võtta ka oma väliskülalisi.
Kui manifest ütleb, millist Eestit me tahame ehitada, siis Tööandjate maja näitab väga otseselt, kas me ise oleme valmis ehitama ja vastutama.
Need kaks asja ongi minu jaoks omavahel seotud.
Me ei taha olla organisatsioon, kes ainult ütleb teistele, mida nad peaksid tegema. Me tahame olla organisatsioon, kes võtab ise vastutuse, investeerib ja teeb ära.
Manifestiga anname Eestile ambitsiooni.
Tööandjate majaga näitame, et meil endal on samuti ambitsiooni.
Aitäh kõigile, kes on sellesse panustanud – nii manifesti koostamisse, meie igapäevasesse töösse kui ka Tööandjate maja tulevikku.
Ja nüüd teeme need kaks asja üheskoos ära.
Aitäh!
