Tööandjate aasta olulisim sündmus, majanduskonverents “Tuulelohe lend 2027” toimub 17. veebruaril Kruiisiterminalis. Konverents räägib sellest, kuidas panna Eesti majanduse tootlikkus... Loe edasi › Tule tööandjate majanduskonverentsile “Tuulelohe lend 2027” 17. veebruaril
Selgusid Eesti suurima ettevõtluskonkursi „Eesti parimad ettevõtted“ selle aasta finalistid. Eri auhinnakategooriate võitjad on võistlustules aasta ettevõtte tiitlile, mis kuulutatakse välja 14. novembri galaõhtul ja mida saab vaadata ETV vahendusel.
UP Catalyst tahab viia süsinikdioksiidist toodetud akumaterjalid suurde tööstusse, CrystalSpace arendab kaameraid kosmose- ja kaitsemissioonidele ning 1oT võimaldab seadmete mobiilioperaatorit eemalt vahetada. „Aasta innovaator 2026“ nominente ühendab pikk tee ideest töökindla tooteni. Uuenduse väärtus selgub kliendi juures – akutehases, nõudlikul missioonil või aastaid töötavas veemõõtjas.
Üks pakub kaheksa minutit lavaaega, teine personaalset nõu ja kolmas võimalust leida koht filmitööstuses. „Ettevõtluse edendaja 2026“ nominendid Vibe Core Atelier, Tallinna Ettevõtlusinkubaator ja IDA Hub aitavad inimestel oma ideid proovile panna, ettevõtet luua ja uusi kliente leida. Nende töö ulatub tehisaruga loodud rakenduste esitlemisest Ida-Virumaale uute ettevõtlusvõimaluste rajamiseni.
Turisti võib kohale tuua üks kontsert, filmifestival või eriline öömaja. „Aasta turismiedendaja 2026“ nominendid Sviby, ÖÖD Hotel ja Pimedate Ööde filmifestival näitavad, kuidas sellest esimesest põhjusest saab kasvada pikem reis, järgmine külastus ja tulu kohalikele ettevõtetele. Üks aitab elamusi avastada, teine lisab neile ööbimisvõimaluse ja kolmas toob Eestisse rahvusvahelise filmipubliku.
Ühes ettevõttes sünnib tellitud toode esmalt digitaalse kaksikuna, teises võib roboti töölepanek end õigustada juba viie detaili puhul ning kolmandas otsib tehisaru tootmisliinilt vigu. 2026. aasta „Tööstuse uuendaja“ nominendid näitavad, kuidas muuta tootmine täpsemaks ja paindlikumaks ning vabastada töötajate aega uute lahenduste loomiseks.
Kaerajooke tootev YOOK otsib maailmaturult kasvuruumi, BLRT Grupp laiendab aastakümnetega rajatud tootmisbaasi ning NPM Narva on toonud Eestisse püsimagnetitööstuse. 2026. aasta „Aasta investori“ nominente ühendab valmisolek paigutada raha tehastesse, tehnoloogiasse ja inimestesse. Nende investeeringute edu sõltub sellest, kui hästi suudetakse uus tootmisvõimekus muuta ekspordiks ja püsivaks äriks.
Valitsus on lubanud sel aastal kinnitada looduse taastamise kava, mille hind ulatub 2050. aastaks üle nelja miljardi euro ja mille esimese etapi kuludest on üle kolmandiku veel katmata. Mida kava majandusele ja maaomanikele tähendab, seda riik alles hindab. See peaks olema teada enne otsustamist, mitte pärast.
Üks arendab tehnoloogiat, mis mõistaks väikese lapse kõnet, teine toodab elektriautode mootoritesse magneteid ja kolmas näeb droonide järel uut võimalust robotites. 2026. aasta „Aasta tulevikulooja“ nominendid muudavad tehnoloogia abil õppimist, tööstust ja julgeolekut. Nende sihid ulatuvad Eestist kaugele, kuid kasvu eelduseks jäävad usaldusväärsed lahendused ja inimesed, kes oskavad need tööle panna.
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta eksportööri nominendid on kolm kodumaist tööstushiidu, keda ühendab globaalses konkurentsis üks selge suund: odava allhanke asemel pakutakse maailmatasemel insenerteadmisi ning kõrge lisandväärtusega terviklahendusi.
Selgusid konkursi „Ettevõtluse auhind 2026“ kategooriate esikolmikud. Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkursil selguvad aasta eksportöör, innovaator, investor, tulevikulooja, tööstuse uuendaja, turismiedendaja ja tööandja. Lisaks antakse välja ettevõtluse edendaja tunnustus.
Eesti, Läti ja Leedu ettevõtluskeskkonnal on palju ühist - oleme väikesed ja avatud majandused, sõltume tugevalt ekspordist ning asume Euroopa Liidu idapiiril, kus geopoliitilised ja julgeolekuriskid mõjutavad otseselt ka ettevõtete investeerimisotsuseid ja konkurentsivõimet. Seetõttu otsustasid kolme riigi tööandjate keskliidud tihendada koostööd ning sõnastada ühised prioriteedid ja tegevusraamistiku.
Eesti kehv südametervis näitab, kui palju on meil võita haiguste varasemast avastamisest. Tervisekassa otsus kasutada selleks senisest rohkem töötervishoidu on väga tervitatav. Järgmine samm peab olema tagada, et tervisekontrollis avastatud probleemiga inimene jõuaks võimalikult lihtsalt vajalike uuringute ja ravini, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu tervise töörühma juht Marja-Liisa Alop.
Eesti Tööandjate Keskliit tervitab oma uut liiget – Lennuliiklusteeninduse AS-i, kelle töö aitab hoida Eesti ja Euroopa taeva turvalise ning lennuliikluse sujuvana.
Eesti tööturgu iseloomustab süvenev vajalike oskustega töötajate puudus. Samal ajal on meil tuhandeid inimesi, kes võiksid ja tahaksid töötada, kuid vajavad selleks esimest võimalust, paindlikumat töökorraldust või muud tuge.