Selgusid Eesti suurima ettevõtluskonkursi „Eesti parimad ettevõtted“ selle aasta finalistid. Eri auhinnakategooriate võitjad on võistlustules aasta ettevõtte tiitlile, mis kuulutatakse välja 14. novembri galaõhtul ja mida saab vaadata ETV vahendusel.
Üks pakub kaheksa minutit lavaaega, teine personaalset nõu ja kolmas võimalust leida koht filmitööstuses. „Ettevõtluse edendaja 2026“ nominendid Vibe Core Atelier, Tallinna Ettevõtlusinkubaator ja IDA Hub aitavad inimestel oma ideid proovile panna, ettevõtet luua ja uusi kliente leida. Nende töö ulatub tehisaruga loodud rakenduste esitlemisest Ida-Virumaale uute ettevõtlusvõimaluste rajamiseni.
Ühes ettevõttes sünnib tellitud toode esmalt digitaalse kaksikuna, teises võib roboti töölepanek end õigustada juba viie detaili puhul ning kolmandas otsib tehisaru tootmisliinilt vigu. 2026. aasta „Tööstuse uuendaja“ nominendid näitavad, kuidas muuta tootmine täpsemaks ja paindlikumaks ning vabastada töötajate aega uute lahenduste loomiseks.
Kaerajooke tootev YOOK otsib maailmaturult kasvuruumi, BLRT Grupp laiendab aastakümnetega rajatud tootmisbaasi ning NPM Narva on toonud Eestisse püsimagnetitööstuse. 2026. aasta „Aasta investori“ nominente ühendab valmisolek paigutada raha tehastesse, tehnoloogiasse ja inimestesse. Nende investeeringute edu sõltub sellest, kui hästi suudetakse uus tootmisvõimekus muuta ekspordiks ja püsivaks äriks.
Valitsus on lubanud sel aastal kinnitada looduse taastamise kava, mille hind ulatub 2050. aastaks üle nelja miljardi euro ja mille esimese etapi kuludest on üle kolmandiku veel katmata. Mida kava majandusele ja maaomanikele tähendab, seda riik alles hindab. See peaks olema teada enne otsustamist, mitte pärast.
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta eksportööri nominendid on kolm kodumaist tööstushiidu, keda ühendab globaalses konkurentsis üks selge suund: odava allhanke asemel pakutakse maailmatasemel insenerteadmisi ning kõrge lisandväärtusega terviklahendusi.
Selgusid konkursi „Ettevõtluse auhind 2026“ kategooriate esikolmikud. Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkursil selguvad aasta eksportöör, innovaator, investor, tulevikulooja, tööstuse uuendaja, turismiedendaja ja tööandja. Lisaks antakse välja ettevõtluse edendaja tunnustus.
Eesti, Läti ja Leedu ettevõtluskeskkonnal on palju ühist - oleme väikesed ja avatud majandused, sõltume tugevalt ekspordist ning asume Euroopa Liidu idapiiril, kus geopoliitilised ja julgeolekuriskid mõjutavad otseselt ka ettevõtete investeerimisotsuseid ja konkurentsivõimet. Seetõttu otsustasid kolme riigi tööandjate keskliidud tihendada koostööd ning sõnastada ühised prioriteedid ja tegevusraamistiku.
Meie õpilaste PISA tulemused on maailma tipus ja põhjusega võime siin pakutava haridusega rahul olla. Majandusse jõuab see edu paraku märksa tagasihoidlikumalt, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu hariduse töörühma juht Veljo Konnimois.
Statistikaameti värsketel andmetel kasvas keskmine brutokuupalk tänavu teises kvartalis aastaga 117 euro võrra ehk 2243 euroni. Töötaja jaoks on see hea uudis, sest palgakasv ületab taas hinnatõusu ja ostujõud paraneb. Ettevõtete jaoks on pilt keerulisem, sest palgad kasvavad tootlikkusest kiiremini.
Ettevõtjad Jüri Käo ja Ain Hanschmidt rõhutasid värskes “Tööandjate tund” saates maksurahu seost stabiilse majanduskeskkonna ja seeläbi majanduskasvuga.
Noortele esimese erialase kogemuse pakkumine ei ole ainult investeering ettevõtte tulevikku, vaid panus kogu tööturu arengusse.
Praktikaprogrammi väärtust mõõdetakse sageli selle järgi, mitu noort praktikakohale kandideerib ja kui paljud neist pärast ettevõttesse tööle jäävad. Tegelikult on selle mõju palju laiem.
Sageli räägib Eesti ametkond Euroopa Liidust rangema regulatsiooni puhul mõnest üksikust eristuvast nõudest. Ettevõtte vaates tähendab iga erireegel aga täiendavat haldus- ja kulukoormust, mis ühel või teisel moel jõuab paraku tarbijate jaoks ka toodete või teenuste hinda.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Ain Hanschmidti kõne keskliidu üldkoosolekul, 25. septembril 2026.