Majanduskeskkonna ja maksude töörühm: olulisemad töövõidud
Majandusruumi ja maksude töörühm seisab konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna ning Eesti majanduse arengu eest.
Majandusruumi ja maksude töörühm seisab konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna ning Eesti majanduse arengu eest.
Kui räägime tööjõupuudusest, tulevikutalentidest või noorte valmisolekust tööturule siseneda, keskendume sageli sellele, mida noored või neid ette valmistavad koolid peaksid tegema teisiti. Harvem küsime, mida saaksid juba varakult teha ka tööandjad, kirjutab "Parim praktika 2026" konkursi kuldsponsori Swedbanki värbamisjuht Anette Kink.
Maksudebati eesmärk ei tohiks olla jõudmine maksutõusudega Euroopa keskmise maksukoormuseni, vaid tagada avalike teenuste rahastamisel võimalikult konkurentsivõimeline maksusüsteem, selgitab Tööandjate keskliidu majanduse valdkonnajuht Raul Aron. See toob riiki raha juurde ja kasvatab maksutulu.
Hiljuti vastu võetud planeerimisseaduse muudatused näitavad, et tarbetut bürokraatiat saab oluliselt vähendada juba aasta jooksul. Sellest võidavad ettevõtjate kõrval ka kõik need, kes soovivad näiteks kodu osta või kodukohta arenemas näha, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Tiit Kuuli.
Põhjala ja Balti riikide (NB8) tööandjate keskliidud, sh Eesti Tööandjate Keskliit, kutsuvad valitsusi tegema ettevõtetega tihedamat koostööd piirkonna konkurentsivõime, kriisivalmiduse ja julgeoleku suurendamiseks.
Õige eesmärgi ja ambitsiooniga saab ühiskonnale kalli ja tarbetu bürokraatia vähendamisega ajalugu teha juba aastaga, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter.
Tööandjate keskliit kuulutas välja konkursi „Parim praktika 2026“, mille eesmärk on tunnustada organisatsioone, praktikajuhendajaid ja praktikante, kes panustavad teadlikult järelkasvu arendamisse ning aitavad kujundada tugevamat praktikakultuuri Eestis. Konkursile saab kandidaate esitada 27. maist kuni 30. septembrini 2026.
Eesti Teaduste Akadeemia hariduskomisjon ja Eesti Tööandjate Keskliit juhivad ühiselt tähelepanu sellele, et kvalifitseeritud tööjõu – sealhulgas oskustööliste ja inseneride nappus – on kujunenud oluliseks teguriks, mis mõjutab Eesti majanduse arenguvõimalusi ning ettevõtete kasvupotentsiaali.
Praktikat nähakse sageli kui hooajalist tegevust, suveks abiliste leidmise või tööandja brändingu ühe väikese osana. Ericsson Eesti kogemus näitab vastupidist.
Riigikogu võttis vastu planeerimisseaduse muudatused, mille eesmärk on muuta planeeringute menetlus kiiremaks, lihtsamaks ja prognoositavamaks. See on ettevõtjate jaoks oluline muudatus ja suur samm edasi.
Mitmed Eesti ettevõtted kaaluvad tootmise viimist Lätti, kus omavalitsused teevad teadlikku tööd ja konkureerivad aktiivselt ettevõtete meelitamisel, selgitab "Tööandjate tund" värskes saates Eesti Kosmose- ja Kaitsetööstuse Liidu juht Kalev Koidumäe. „Kaotame sellega teatud tehnoloogia ja ka kõrgema lõppväärtusega toodete tootmise Eestis. Siin peab pingutama.“
Vajalike oskustega töötajate puuduse leevendamiseks tuleb kasutada kõiki mõistlikke lahendusi, et Eesti ettevõtted saaksid kasvada ja rahvusvahelises konkurentsis püsida. Üks tõhusamaid võimalusi on välistöötajate kaasamine, mis aitab hoida majanduse arengutempo stabiilsena ning suurendada riigi maksutulu.
21. aprillil tähistame rahvusvahelist loovuse ja innovatsiooni päeva praktilise hommikuseminariga, mis on suunatud ettevõtetele, kes soovivad teadus- ja arendustegevusse panustada targalt ning saada selleks maksimaalset tuge.
Lakkamatute väliskeskkonnast tulevate kriiside kõrval räsib nii ettevõtjate kui tavainimeste julgust ka juba saavutatud edu ja heaolu.
"Eelmisel aastal kandideerisin üle 20 praktikakohale. Konkurss oli väga karm," ütleb Kaisa Arumeel, kes tänaseks töötab Telias äriarendusjuhina. „Aga minul õnneks vedas!“