Ericsson Eesti: praktika on äriinvesteering, mitte HR-projekt

Praktikat nähakse sageli kui hooajalist tegevust, suveks abiliste leidmise või tööandja brändingu ühe väikese osana. Ericsson Eesti kogemus näitab vastupidist.

„Praktika ei ole ajutine lahendus ega ainult mainekujundus. See on läbimõeldud investeering, mis toob ärile kasu pikas perspektiivis,“ ütleb “Parim praktikakoht 2023” tiitli omanik Ericsson Eesti kommunikatsioonijuht Keiti-Katriin Käige.

Siinkohal ei ole küsimus praktikakohtade arvus, vaid selles, millise kogemuse me noortele loome. „Ericssonis ei ole praktikant ajutine lisajõud. Ta on täisväärtuslik töötaja ja osa tööprotsessist,“ kinnitab Käige.

Praktikant õpib läbi aktiivse panustamise

Ericsson Eesti kaasab aastas keskmiselt 50 praktikanti, kuid Käige sõnul ei ole määrav mitte arv, vaid lähenemine.

Praktikandid tuuakse organisatsiooni päris probleemide keskele. Nad toovad kaasa värske akadeemilise teadmise, mõjutavad tiimikultuuri ning loovad lahendusi, mis jäävad kasutusse ka pärast nende lahkumist. Praktikant ei ole passiivne õppija, vaid aktiivne panustaja, ta õpib läbi päris töö ja vastutuse.

Selle taga on teadlik süsteem: praktikant vastutab oma arengu eest, juhendaja ja meeskond loovad selleks toetava keskkonna ning organisatsioon tagab väljakutsed ja võimalused.

„Ma ütlesin igale asjale jah“

Ketriin Kolk ei tulnud Ericssonisse kindla plaaniga. Ta õppis keskkonnatehnoloogiat ja kandideeris IT-sektori praktikale mõttega: „Kandideerin ja siis mõtleme edasi.“ Täna töötab ta Ericsson Eestis keskkonnaspetsialistina.

Praktika alguses usaldati talle ülesanne auditeerida kemikaale Ericssoni kolmes tootmisüksuses, täiesti iseseisvalt ja täieliku vastutusega. See tähendas suhtlemist erinevate üksustega ning otsuste tegemist, millel oli reaalne mõju tootmisele.

„Alguses oli hirmus. Võtsin eesmärgiks öelda igale asjale jah, isegi kui see mind hirmutas, sest sain aru, et niimoodi muutuvad asjad lihtsaks ja lõpuks isegi mugavustsooniks,“ selgitas Kolk.

Just selliste kogemuste kaudu, päris töö keskel, kujunebki noorel enesekindlus panustada ning kindlustunne valdkonna ja töö sobivuses.

Päris töö, päris vastutus

Käige sõnul ei ole Kolgi kogemus erand. „Iga praktikant tuleb meile päris ametikohale tööle, me ei loo kunstlikult positsioone praktika jaoks. Neil on oma meeskond, projektid ja vastutus, samasugused tööriistad ja õppimisvõimalused nagu kõigil teistel meie töötajatel.“

See tähendab, et praktikant ei jää kõrvale vaatama ega „kaasa loksuma“, vaid on meeskonna liige koos selgete ootuste ja vastutusega.

Samas ei kujunda praktikakogemust ainult tööülesanded. Oluline roll on ka keskkonnal, ühisüritustel, noortele loodud võimalustel ja digikanalitel, mis aitavad luua kuuluvustunnet. „See on see, mis praktikandile suvest emotsiooni loob.“

Tunne, et oled osa meeskonnast, on sageli sama oluline kui erialane kogemus ning mõjutab ka seda, kas noor soovib pärast praktikat ettevõttesse tagasi tulla.

Ericssonis jääb enamasti 30-40% praktikantidest pärast praktikat ettevõttesse tööle. Teistega hoitakse kontakti. „Kui tekib vaba koht, vaatame esmalt oma endiste praktikantide poole,“ ütleb Käige.

Parimad juhendajad on endised praktikandid

Ericssonis ei eeldata praktikajuhendajatelt tingimata varasemat juhtimiskogemust. Olulisem on empaatia ja oskus noorega suhestuda.

„Praktikajuhendamine on tegelikult väga hea esimene samm juhiks kasvamise teekonnal,“ ütleb Käige. „Soovitame organisatsioonidel vaadata enda sisse, sageli on just endised praktikandid need, kes oskavad seda rolli kõige paremini täita.“

Ketriin Kolk on ise esimest korda juhendaja rollis. Tema suurim mure on lihtne: „Äkki mul saavad ideed otsa.“

Käige vastus sellele on rahustav: „Sa ei peagi tulema valmis lahendustega. Sa tead, mis see kogemus endast kujutab ja oskad praktikandiga suhestuda. Kuula teda, küsi küsimusi ja aita tema ideid ellu viia.“

Hea praktika ei sünni juhuslikult

Ericssoni kogemus näitab, et hea praktikaprogramm ei kujune iseenesest. See eeldab teadlikku lähenemist, läbimõeldud ülesehitust ja järjepidevat tööd.

Kui vaadata pilti laiemalt, siis ei alga noorte areng tööle jõudes. Huvi ja suund kujunevad palju varem. Seetõttu on oluline, et töömaailm looks noortega kontakti juba enne praktikat, aitaks mõista, milline päris töö välja näeb, ning annaks võimaluse varakult kogemust saada.

Hea praktikakogemus ei sünni juhuslikult – see on teadlik töö.

Neile tööandjatele, kes soovivad oma praktikakogemust süsteemselt arendada, on Haridus- ja Noorteamet loonud töökohapoolsete praktikajuhendajate veebikursuse. See aitab samm-sammult läbi mõelda kogu praktikateekonna alates praktikandi vastuvõtmisest kuni tagasiside andmiseni.

Kursus on tasuta kättesaadav Digiriigi Akadeemias ning sobib nii alustavatele kui ka kogenud juhendajatele.

Artikkel ilmus esmakordselt personaliuudised.ee keskkonnas.