Avaleht

Meile tuleb praktikant: kuidas teha nii, et ta tunneks end oodatuna

Emili Järv, Kirke Antsmäe ja Liana Saago paneeldiskussioonis "Praktikant tuleb" konverentsil "Päevapüük"
„Päevapüük” konverentsi paneeldiskussioon teemal „Praktikant tuleb” (vasakult) Kadri Malmberg, Emili Järv ja Kirke Antsmäe.

Selleks hetkeks, kui praktikant astub organisatsiooni uksest sisse, on paljudes organisatsioonides tema tulekuks põhjalikult valmistutud – juhendaja on paigas, esimesed ülesanded ja töövoog läbi mõeldud ning meeskond tema tulekust teadlik ja valmis teda vastu võtma. Paraku ei ole see alati nii.

Sellest, kui teadlikult on praktikandi saabumine läbi mõeldud, sõltub sageli kogu praktika edasine kulg. Kas praktikant tunneb end oodatuna ja saab meeskonna osaks või jääb ta ajutiseks abiliseks, kes liigub töövoogude kõrval ega saa päriselt aru, kuhu ja miks panustada, sõltub just esimestest kokkulepetest ja ettevalmistusest.

Mida ja kuidas teha, et praktika oleks sisukas ja väärt kogemus nii noorele kui tööandjale, arutati Haridus- ja Noorteameti ning Eesti Tööandjate Keskliidu poolt korraldatud praktikajuhendajatele pühendatud konverentsil „Päevapüük“.

Paneeldiskussioonis „Praktikant tuleb!“ jagasid oma kogemusi Enefiti, Nobel Digitali ja ABB Eesti personalispetsialistid. Arutelu juhtis Kadri Malmberg, Rakvere Ametikooli koolituste projektijuht ja praktikajuhendajate veebikursuse üks autor.

Kui ettevalmistus on puudulik, alustatakse miinusega

Enefiti kommunikatsioonispetsialist ja järelkasvu projektijuht Kirke Antsmäe rõhutas, et praktika ei ole lihtsalt kellegi appi kutsumine tööle, vaid osa õppimise protsessist. Kui praktika sisu, juhendamine ja ootused jäävad läbi mõtlemata, alustatakse juba miinusega.

Praktika ei ole õppimise koht ainult praktikandile, vaid ka tööandjale. See annab organisatsioonile võimaluse vaadata oma seniseid tööviise värske pilguga, hinnata nende toimivust ja efektiivsust ning tuua meeskonda uut energiat ja ajakohaseid teadmisi. Noored tulevad värske vaate ja uusimate teadmistega, mis loob võimaluse ka kogenud spetsialistidele areneda.

Antsmäe sõnul on peamine komistuskivi puudulik ettevalmistus. Sageli ei ole selgelt läbi mõeldud, kes praktikanti juhendab, kuidas on juhendaja selleks rolliks ette valmistatud ja millised on praktikandi ülesanded ja vastutus. Praktikant on küll organisatsioonis olemas, kuid tema roll ei ole sisuliselt seotud tööprotsesside ega eesmärkidega.

Sellises olukorras tekib segadus kõigil osapooltel – praktikant ei saa aru, mida temalt oodatakse, juhendaja ei tea, mille alusel praktikat hinnata ning tööandja jätab endast killustunud mulje.

Hea praktika algab vastupidi selgusest ja kokkulepetest. Enne praktikandi saabumist peaks olema paigas juhendaja roll ja valmisolek – sealhulgas ka tema ettevalmistus, juhendmaterjalid ja vajadusel koolitus. Sama oluline on läbi mõelda praktikandi töö sisu: esimesed ülesanded, tema kaasamine tööprotsessidesse ning see, millist väärtust ja panust temalt oodatakse. Kindlasti tuleb rääkida ka ootustest – nii tööandja eesmärkidest kui ka noore enda soovidest ja sihtidest. Just see eristab juhuslikku praktikakorraldust teadlikust järelkasvu arendamisest.

Kes juhendab ja mida praktikant tegema hakkab?

Kui plaan ja kokkulepped on paigas, saab määravaks see, kuidas seda päriselt ellu viiakse. Siin on võtmeroll praktikajuhendajal.

Kes praktikajuhendajaks hakkab ja mida see roll endas sisaldab? Kuidas selleks valmistuda ja mida praktikandiga töötamisel silmas pidada? Kas see on lisaülesanne muu töö kõrvalt või eraldi vastutus?

Kolme ettevõtte kogemus näitab, et see peab olema selgelt paigas enne praktikandi saabumist. Samuti tõid nad välja, et sageli on parimateks juhendajateks need, kes on ise sama tee läbi käinud. Endised praktikandid mõistavad hästi, milliseid küsimusi ja ebakindlust noor kogeb ning oskavad seetõttu ka paremini toetada ja suunata.

Oluline on töö sisu selgus. Praktikant ei peaks alles esimestel päevadel avastama, mida temalt oodatakse, vaid tal võiks olla arusaam oma rollist ja esimestest sammudest juba varem.

Parimal juhul on tal juba enne alustamist olemas esmane ajakava koos kohtumiste, ülesannete ja eesmärkidega. See ei tähenda jäika plaani, vaid ülevaadet, mis annab praktikandile kindluse, et ta on oodatud ja organisatsiooni tegemistesse kaasatud.

Oluline on ka see, et praktikandi ülesanded oleksid seotud päris tööga. Kui noor jääb pelgalt abistavate tegevuste juurde, ei teki tal tunnet, et ta panustab ega ka võimalust õppida ja areneda.

Üks sagedasemaid eksimusi on eeldus, et praktikant teab kõike, mis tundub juba kogenud töötajate jaoks elementaarne. Tegelikult võib see olla noore esimene kokkupuude tööeluga ja vahel tuleb alustada ka lihtsatest asjadest. „Näiteks seda, et koosolekukutse tuleb vastu võtta ja osalemiseks rohelist nuppu vajutada,“ ütles ABB personalispetsialist Emili Järv.

Seetõttu ei ole juhendaja roll ainult ülesannete jagamine, vaid ka konteksti loomine – aidata praktikandil mõista, kuidas töö käib ja kuidas tema panus suuremasse tervikusse sobitub.

Emili Järv, Kirke Antsmäe ja Liana Saago arutlevad praktikajuhendamise teemadel konverentsil "Päevapüük"
„Päevapüük” konverentsi paneeldiskussioon teemal „Praktikant tuleb” (vasakult) Emili Järv, Kirke Antsmäe ja Liana Saago.

Millised on praktika eesmärgid ja ootused?

Selged eesmärgid ja ootused aitavad vältida olukorda, kus praktika käigus selgub, et mõlemad pooled on eeldanud erinevat.

Enamasti ei teki probleemid tahtlikust tegemata jätmisest, vaid sellest, et olulised asjad jäetakse sõnastamata. Seetõttu on väga oluline kaardistada kõikide osapoolte ootused, lisaks kooli ja praktikaorganisatsiooni eesmärkidele ka noorel isiklikud ootused ja ambitsioonid.

Kui need jäävad läbi rääkimata, ei saa praktikant aru, mida temalt tegelikult oodatakse, ning organisatsioon ei saa hinnata, kas praktika on olnud tulemuslik ja väärtust loonud.

Kui aga ootused on varakult läbi räägitud, tekib ühine arusaam nii praktika rollist kui ka eesmärgist – praktikant teab, kuhu suunas liikuda, ja tööandja saab teadlikult tema arengut suunata.

Varajane arutelu annab praktikandile kindlustunde oma valikus ning tööandjale selguse, millist panust ja arengut on realistlik oodata.

Kuidas teha nii, et praktikant tunneks end oodatuna?

Nobel Digitali personalijuht Liana Saago rõhutab, et ettevalmistus ei saa jääda ainult personaliosakonna ja praktikajuhendaja tasandile. See peab olema organisatsioonis selgelt teada, et noore saabumine ei tuleks kellelegi üllatusena.

Edasi määrab palju see, kui valmis on keskkond, kuhu praktikant tuleb. Kas töökoht on ette valmistatud, ligipääsud loodud ning meeskond teab teda oodata. Need ei ole ainult korralduslikud detailid, vaid määravad, millise stardi noor saab.

Nagu iga uue inimese liitumisel, saab määravaks ka suhtumine ja vastuvõtt – kas praktikant võetakse vastu kui meeskonna liige või kui ajutine abi või halvimal juhul isegi lisakohustus. Siin mängib rolli meeskonna valmisolek praktikanti kaasata, kuulata, usaldada ja temalt ka õppida.

Kuidas saada heaks praktikajuhendajaks?

Hea praktika sünnib inimeste ja teadliku lähenemise koosmõjus. Panelistid on üksmeelel, et juhendaja roll ei ole kõrvalülesanne, vaid vastutus, mis mõjutab otseselt noore esimest töökogemust ja kuvandit tööandjast.

„Kui keegi üldse ei taha juhendaja olla, siis palun ärge andke talle seda praktikanti. Sellest ei tule head kogemust,” ütleb Järv.

Kadri Malmberg selgitab, et praktikajuhendaja roll vajab teadlikku lähenemist ja tuge. Just selleks on Haridus- ja Noorteamet loonud töökohapoolsete praktikajuhendajate veebikursuse, mis aitab praktikateekonda tervikuna läbi mõelda ja juhendajat tema rollis toetada.

Digiriigi Akadeemias kättesaadav tasuta veebikursus pakub praktilisi tööriistu igapäevaseks juhendamiseks. Viieosaline kursus katab kogu praktikaprotsessi – alates praktikandi tulekuks valmistumisest kuni sisuka tagasiside andmiseni – ning selle läbinu saab ka tunnistuse.

Artikkel ilmus esmakordselt personaliuudised.ee portaalis.

Liitu tööandjate uudiskirjaga

Uudiskiri jõuab teie postkasti üks kord kuus.

"(kohustuslik)" indicates required fields