Eestil on 2. detsembrini aega võtta üle Euroopa platvormitöö direktiiv, mis puudutab kümneid tuhandeid inimesi - kullereid, taksojuhte, vabakutselisi, tarkvaraarendajaid, disainereid, raamatupidajaid ja paljusid teisi. Tööandjad soovitavad direktiivi üle võtta minimaalses mahus ja uusi nõudeid kehtestamata.
Heategevusest rääkides mõeldakse esimesena rahalistele annetustele. Raha on vajalik, kuid sama oluline on aeg. Ja seda saab annetada nii rikas kui vaene, kirjutab Tööandjate keskliidu kommunikatsiooni- ja projektijuhtimise spetsialist Evelyn Parv.
Sellest, kui teadlikult on praktikandi saabumine läbi mõeldud, sõltub sageli kogu praktika edasine kulg. Kas praktikant tunneb end oodatuna ja saab meeskonna osaks või jääb ta ajutiseks abiliseks, kes liigub töövoogude kõrval ega saa päriselt aru, kuhu ja miks panustada, sõltub just esimestest kokkulepetest ja ettevalmistusest.
Kui Eesti võtab palgalõhe vähendamiseks direktiivist seadustesse üle töötajate õigusi puudutavad sätted, seejuures tööandjate aruandluskoormat suurendamata, siis liigume ju soovitud suunas, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. Tarbetut bürokraatiat ei peaks nõudma ei väikestele ega suurematele ettevõtetele.
Päästeameti ennetustöö osakonna juht Janika Usin ja Siseministeeriumi kriisivalmiduse osakonna nõunik ning osakonna juhataja ülesandeid täitev Marrieliisa Rullinkoff rõhutasid "Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale“ aprillikuu kohtumisel, et kriisivalmidus ei ole ainult riigi ülesanne. Sama oluline roll on tööandjal, sest just töökohal veedavad inimesed suure osa oma ajast ning kriisi korral ootavad nad selgust, juhiseid ja kindlustunnet ka oma organisatsioonilt.
Vajalike oskustega töötajate puuduse leevendamiseks tuleb kasutada kõiki mõistlikke lahendusi, et Eesti ettevõtted saaksid kasvada ja rahvusvahelises konkurentsis püsida. Üks tõhusamaid võimalusi on välistöötajate kaasamine, mis aitab hoida majanduse arengutempo stabiilsena ning suurendada riigi maksutulu.
Suuremaid tööandjaid esindava Eesti Tööandjate Keskliidu liikmete tagasiside kinnitab, et Iraani sõja mõju majandusele ei ole ajutine ja mõjud ähvardavad... Loe edasi › Tööandjad tegid 5 ettepanekut Iraani kriisi mõjude leevendamiseks
Eesti tööandjad on soovitanud palkade läbipaistvuse direktiiv üle võtta minimaalselt ja täiendava bürokraatiata ning seetõttu toetame selles aja maha võtmist.
Tööandjate keskliit toetab suunda võtta platvormitöö direktiiv üle minimaalses mahus, võimaldades säilitada platvormitöö mudeli paindlikkus.
"Eelmisel aastal kandideerisin üle 20 praktikakohale. Konkurss oli väga karm," ütleb Kaisa Arumeel, kes tänaseks töötab Telias äriarendusjuhina. „Aga minul õnneks vedas!“
Eesti julgeolekukeskkond muutub ja tööandjate roll ühiskondlikus tsiviilvalmisolekus kasvab. Kuidas saavad ettevõtted sellesse panustada ja mida riik tööandjalt tegelikult ootab? Sellest räägime "Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale" kohtumisel.
2026. ja 2027. aasta toovad reservõppekogunemiste korralduses ja mahus olulisi muudatusi, mis mõjutavad otseselt tööandjate igapäevast töökorraldust.
Eesti Tööandjate Keskliit korraldab koos Haridus- ja Noorteametiga töökohapoolsetele praktikajuhendajatele ja koolide esindajatele konverentsi „Päevapüük“, mis toimub 25. märtsil Tallinnas Ülemiste Citys.
President Alar Karise kõne majanduskonverentsil „Tuulelohe lend 2026“, 4. märtsil 2026.
Niipea, kui valitsus ja poliitikud maksufestivalile joone alla tõmbasid, hakkas majandus kasvama. See näitab selgelt, kui oluline on maksurahu ja maksustabiilsus, rõhutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juht Ain Hanschmidt.