Eesti Tööandjate Keskliit peab põhjendamatuks valitsuse otsust jätta jõustamata Töötukassa nõukogu ettepanek langetada 2028. aastast töötuskindlustusmakse määra. Maksu langetamine jätaks Eesti inimestele ja ettevõtetele aastas ligi 50 miljonit eurot rohkem kätte.
Statistikaameti värsketel andmetel kasvas keskmine brutokuupalk tänavu teises kvartalis aastaga 117 euro võrra ehk 2243 euroni. Töötaja jaoks on see hea uudis, sest palgakasv ületab taas hinnatõusu ja ostujõud paraneb. Ettevõtete jaoks on pilt keerulisem, sest palgad kasvavad tootlikkusest kiiremini.
Noortele esimese erialase kogemuse pakkumine ei ole ainult investeering ettevõtte tulevikku, vaid panus kogu tööturu arengusse.
Värske „Tööandjate manifest“ seab sihi tõsta majanduse tootlikkus 110%-ni Euroopa Liidu keskmisest ja ootab erakondadelt neljaks aastaks maksurahu.
Kutsume Tööandjate keskliidu otseliikmed ja erialaliitude liikmed 23. septembril toimuvale seminarile „Ettevõtete roll ja võimalused muutuvas julgeolekukeskkonnas“ ja sellele järgnevale Tallinn Defence EXPO 2026 ühiskülastusele.
Klaas on pooltäis. Kui veel hiljuti tundus, et majanduslangus ja elukallidus ei kavatsegi taltuda ning peagi püstitatakse majanduses ka kõige valusamad ja süngemad rekordid, siis värske statistika süstib mõõdukalt optimismi, kirjutab Tööandjate Keskliidu president Ain Hanschmidt oma pöördumisest värskes "Tööandjate manifestis 2026: Aeg anda endast 110%".
Eestis valitseb paradoksaalne olukord. Ettevõtted räägivad üha teravamast oskustööjõu puudusest, samal ajal on noorte töötus Eestis endiselt Euroopa kõrgemate seas. Meil on korraga nii noored, kes otsivad oma esimest võimalust, kui ka tööandjad, kes otsivad töötajaid.
Toompeal Kiriku 6 asuv Tööandjate maja läheb põhjalikule renoveerimisele. Töid rahastavad ühiselt Eesti ettevõtted ja ettevõtjad ning valminud hoonest saab ettevõtlusorganisatsioonide ühine kodu. Remondi ajaks kolib Tööandjate keskliit ajutisele kontoripinnale Tornimäe 2.
Aasta lõpuks üle võetava platvormitöö direktiivi ümber käiv arutelu on õigustatult elavnenud - see on oluline muutus, mis puudutab kümneid tuhandeid inimesi, Eesti majandust ja tööturgu. Seetõttu väärib tunnustust valitsuse otsus võtta direktiiv üle miinimummahus, täiendavate siseriiklike nõueteta.
1. juulil sai läbi jäätmereformi lubaduste ajastu ja algas kõrgemate arvete ajastu, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu kestliku ettevõtluse valdkonnajuht Kati... Loe edasi › Tööandjad: jäätmereformi tegelik hind alles selgub
Kui räägime tööjõupuudusest, tulevikutalentidest või noorte valmisolekust tööturule siseneda, keskendume sageli sellele, mida noored või neid ette valmistavad koolid peaksid tegema teisiti. Harvem küsime, mida saaksid juba varakult teha ka tööandjad, kirjutab "Parim praktika 2026" konkursi kuldsponsori Swedbanki värbamisjuht Anette Kink.
Maksudebati eesmärk ei tohiks olla jõudmine maksutõusudega Euroopa keskmise maksukoormuseni, vaid tagada avalike teenuste rahastamisel võimalikult konkurentsivõimeline maksusüsteem, selgitab Tööandjate keskliidu majanduse valdkonnajuht Raul Aron. See toob riiki raha juurde ja kasvatab maksutulu.
Riigikogu võttis vastu töölepingu seaduse muudatused, mis hakkavad kehtima 13. juulil 2026.
Kui tööandjal tekib põhjendatud kahtlus, et töötajale väljastatud töövõimetusleht ei ole õiguspärane, on tal õigus taotleda Tervisekassalt selle kontrollimist. Selleks... Loe edasi › Töövõimetusleht tekitab kahtlusi? Tööandja võib kontrolli taotleda
Põhjala ja Balti riikide (NB8) tööandjate keskliidud, sh Eesti Tööandjate Keskliit, kutsuvad valitsusi tegema ettevõtetega tihedamat koostööd piirkonna konkurentsivõime, kriisivalmiduse ja julgeoleku suurendamiseks.