Kutsekoda korraldab 19.–20. septembril rahvusvahelise konverentsi „Elukestva õppe paradoksid – kas võidab see, kel on rohkem oskusi?“, kus tippeksperdid arutlevad tuleviku oskuste ja tööturu arengusuundade üle.
Tänavusel Arvamusfestivalil küsiti, miks on kutsevähk ehk tööst põhjustatud vähk Eestis alahinnatud probleem. Sellele küsimusel ei ole lihtsat ja ühest vastust, kirjutas Tööandjate keskliidu tervise töörühma juht Kadri Mägi-Lehtsi.
Eesti tööstuseid ja riiki laiemalt hoiab arenguhüpet tegemast tagasi ambitsiooni nappus. Senine nälg on asendunud alalhoidlikkusega ja saavutusvajadus rahuloluga. Kui majandus aga kasvama ei hakka, pole võimalik lahendada ka ühiskonna kasvavaid vajadusi ja unistusi, kirjutab Tööandjate keskliidu innovatsiooni käivituskoja juht Ivo Suursoo.
Keelenõuete karmistamine ettevõtluses ei ole vajalik, leiab Eesti Tööandjate Keskliit.
Eesti Tööandjate Keskliiduga liitus Scania Eesti AS, juhtiv raskeveokite ja busside müügi ning järelhooldusega tegelev ettevõte Eestis.
Eesti kõige olulisem ettevõtlusorganisatsioon Eesti Tööandjate Keskliit otsib administraatorit, kes oleks abiks esmalt puhkuste asendajana ja võimalusel valmis ka püsivaks koostööks.
Värskelt tööle asunud valitsuse maksutõusude plaan on aktsepteeritav selleks, et rahastada kaitsevaldkonna kasvavaid kulutusi. Fakt on aga see, et seni on kaitsekulude kasv olnud ainult üks osa kiirelt kasvanud riigieelarve puudujäägist. Pooltõdedega pole kena maksumaksjaid eksitada. Kui poliitikud pole siin inimestega ausad ja asjaajamine läbipaistev, siis võib kiirelt kaduda ka kaitsevõimet toitev maksutahe.
Sarnaselt julgeolekule tasub riigil panustada ka majanduse tugevdamisele, leiavad ettevõtjad, sest raha riigi ülal pidamiseks ja kaitsemiseks investeerimiseks tuleb ettevõtlusest. Ideid selleks on, puudust on fookusest, ambitsioonist ja julgusest vajalik ellu viia.
Riigi kroonilist rahapuudust arvestades suhtuvad poliitikud majanduse fookusesse võtmisse üllatavalt leigelt, kirjutab Eesti Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Ivo Suursoo. Jätkuv Eesti majanduse konkurentsivõime kahanemine peaks aga kõlama üha valjema häirekellana ja veenma majanduse arendamiseks ambitsioonikaid samme astuma.
Kui panna kokku kõik mu viimase kuue aasta jooksul tööandjate keskliidu volikogu esinaisena kirja pandud ootused, soovid ja pöördumised Eesti vabariigi valitsuse, riigikogu, omavalituste või koalitsiooni kokkupanijate suunas, saaks sellest toreda väikese kogumiku, kus praktiliselt sama lugu kordub nagu refrään laulus. Ja see laul räägib Eestist, kohast, kus on hea ja turvaline elada, kus tehakse tarka tööd ning kasvatatakse õnnelikke ja nutikaid lapsi.
Eelmisel aastal "Ettevõtluse auhind" konkursil aasta kestliku ettevõtte tiitli pälvinud A. Le Coqi personali- ja kestliku arengu direktor Katrin Lember räägib personaliuudised.ee portaalile antud intervjuus, kuidas ettevõte kestlikkuse teemadega tegeleb ja mida tunnustuse saamine endaga ühes tõi.
Eesti majanduse jätkuvalt halvenev konkurentsivõime ja kestev majanduslangus kõnelevad sellest, et peame riigina majanduse konkurentsivõime tugevdamise fookusesse võtma, rõhutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo. See saab sündida üksnes riigi ja ettevõtete koostöös.
Majanduslanguses kaotatud kliendid ja konkurentsivõime tuleb tööstusele tagasi arenguhüppega, leiavad tööstusjuhid. Tuleb olla senisest näljasem, ambitsioonikam ja näha vaeva lisandväärtuse kasvatamiseks.
Majanduslepe "Ambitsioon on valik" sõnastab sammud riigile ja ettevõtjaile majanduse lisandväärtuse kasvatamiseks.
Euroopas on lisaks julgeolekule löögi all teinegi demokraatia, vabaduse ja heaolu sillapea ehk majanduse konkurentsivõime, rõhutab Eesti Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas ERRis avaldatud arvamusloos. Kas Euroopa jätkab vaikset hääbumist või võtame majanduse arendamise fookusesse?