BusinessEurope võttis täna Dublinis vastu deklaratsiooni, milles nõutakse EL-ilt kiiremat tegutsemist Euroopa konkurentsivõime tugevdamiseks. Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul on sõnum selge: ettevõtted vajavad vähem bürokraatiat, toimivamat siseturgu ja kiiremaid otsuseid.
Kui Eesti võtab palgalõhe vähendamiseks direktiivist seadustesse üle töötajate õigusi puudutavad sätted, seejuures tööandjate aruandluskoormat suurendamata, siis liigume ju soovitud suunas, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. Tarbetut bürokraatiat ei peaks nõudma ei väikestele ega suurematele ettevõtetele.
Eesti tööandjad on soovitanud palkade läbipaistvuse direktiiv üle võtta minimaalselt ja täiendava bürokraatiata ning seetõttu toetame selles aja maha võtmist.
2026. aastal seitse fookusteemat, mis suunavad Eesti Tööandjate Keskliidu tööd liikmete ja kogu Eesti ettevõtluskeskkonna heaks.
BusinessEurope esitab täna Euroopa Liidu institutsioonidele selge ja kiireloomulise üleskutse: on aeg liikuda konkurentsivõime tugevdamise ja regulatiivse koormuse vähendamise tegevuskavas ambitsioonidest reaalse elluviimiseni.
20.–21. novembril osalesid Tööandjate keskliidu esindajatena BusinessEurope’i presidentide nõukogul Nicosias Ain Hanschmidt, Hando Sutter ja Kristi Sõber. Kohtumise põhifookus oli Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tõstmine ajal, mil regulatsioonikoormus kasvab, energia on kallis ja geopoliitilised pinged süvenevad. Ühiselt võeti vastu deklaratsioon Küprose tulevasele eesistumisele, mille sõnum on lihtne: Euroopa ettevõtted ei vaja enam lubadusi, vaid reaalseid otsuseid ja tegusid.
Euroopa ettevõtjad rõhutavad, et konkurentsivõimeline ja taskukohane energia on eelduseks, et Euroopa tööstus suudaks investeerida, uuendada ja püsida globaalses konkurentsis. Viimaste aastate energiakriis on näidanud, et kõrged ja kõikuvad elektrihinnad on muutunud üheks suurimaks väljakutseks nii ettevõtetele kui ka poliitikakujundajatele. BusinessEurope’i hinnangul püsivad Euroopa energiahinnad ka järgnevatel kümnenditel kõrgemad kui peamistel konkurentidel, mis ohustab majanduse konkurentsivõimet ja investeerimisvõimet.
Septembris toimus Brüsselis kõrgetasemeline konverents „One Year After: The Draghi Report“, kus Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja professor Mario Draghi arutlesid raporti soovituste rakendamise üle.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimees Ain Hanschmidt, tegevjuht Hando Sutter ja välissuhete nõunik Kristi Sõber osalesid möödunud nädalal Kopenhaagenis toimunud BusinessEurope’i presidentide ja tegevjuhtide kohtumisel.
Tööandjate keskliit kogus kokku 170 ettepanekut tarbetu bürokraatia vähendamiseks ja esitas täna kokkuvõtte Riigikantseleile ning peaministri majanduskasvu nõukojale. Nendest suurema mõjuga ning kiiremini lahendatavad 12 ettepanekut võiksid tegevuse alustamiseks Vabariigi Valitsuse majanduskabinetti jõuda juba mais.
Euroopa Liit võttis sel nädalal vastu direktiivi "Stop-the-clock", mis lükkab edasi kestlikkuse aruandluskohustuste jõustumise tuhandetele ettevõtetele üle Euroopa. BusinessEurope, sealhulgas Tööandjate keskliit, on selle teema eest tugevalt ja järjepidevalt seisnud.
Euroopa tööandjate katusorganisatsioon BusinessEurope hoiatab, et USA otsus kehtestada Euroopa Liidu toodetele täiendavad imporditariifid ohustab maailma suurimat majandusruumi.
Ei Euroopal ega Eestil ole raha ega võimet jätkata senise sotsiaalpoliitikaga, tegeleda kaitsevõime suurendamisega ja viia ellu suuresti poliitiliselt juhitud rohepööret. Peame siit valima ühe, rõhutasid ettevõtjad Tööandjate majanduskonverentsil „Tuulelohe lend 2025“. Tugeva majanduseta pole ka kaitsevõimet.
Eesti majanduse kasutamata võimalus on bürokraatia radikaalne vähendamine, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Kai Realo. Muidu menetleme surnuks kõik head algatused ning elujõuliseks jäävad või saavad vaid need, mis on suutnud end bürokraatiast läbi murda ning saada tähelepanu kas poliitikutelt või tippametnikelt.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2025” kõneleja, NG Ivesteeringud juhatuse liige Jüri Käo rõhutab, et maksukoormuse kasv ja ümberjagamine rikkust juurde ei loo.