Kadri Mägi-Lehtsi: Eesti majandus vajab enamat kui arutelu kontoritooli asukohast
Kui Eesti tahab olla jõukam, ei saa meie konkurentsieelis olla see, et eestlane istub teistest kauem tööl. Me peame oskama teha targemini, kiiremini ja suurema mõjuga.
Kui Eesti tahab olla jõukam, ei saa meie konkurentsieelis olla see, et eestlane istub teistest kauem tööl. Me peame oskama teha targemini, kiiremini ja suurema mõjuga.
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta eksportööri nominendid on kolm kodumaist tööstushiidu, keda ühendab globaalses konkurentsis üks selge suund: odava allhanke asemel pakutakse maailmatasemel insenerteadmisi ning kõrge lisandväärtusega terviklahendusi.
Selgusid konkursi „Ettevõtluse auhind 2026“ kategooriate esikolmikud. Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkursil selguvad aasta eksportöör, innovaator, investor, tulevikulooja, tööstuse uuendaja, turismiedendaja ja tööandja. Lisaks antakse välja ettevõtluse edendaja tunnustus.
Tööandjate Keskliit ja Ametiühingute Keskliit alustasid täna läbirääkimisi 2027. aasta miinimumpalga üle. Esimesel kohtumisel konkreetsete numbriteni veel ei jõutud ja läbirääkimised jätkuvad järgmises voorus.
Eesti, Läti ja Leedu ettevõtluskeskkonnal on palju ühist - oleme väikesed ja avatud majandused, sõltume tugevalt ekspordist ning asume Euroopa Liidu idapiiril, kus geopoliitilised ja julgeolekuriskid mõjutavad otseselt ka ettevõtete investeerimisotsuseid ja konkurentsivõimet. Seetõttu otsustasid kolme riigi tööandjate keskliidud tihendada koostööd ning sõnastada ühised prioriteedid ja tegevusraamistiku.
Räägime palju maavarade väärindamisest, aga sama oluline on väärindada oma tööjõudu, sest meil on vaja targemaid töötajaid, märgib Äripäeva raadio saates "Tööandjate tund" Baltic Restaurants Estonia juht ja Töötukassa nõukogu liige Aaro Lode.
Eesti Tööandjate Keskliit tervitab oma uut liiget – Lennuliiklusteeninduse AS-i, kelle töö aitab hoida Eesti ja Euroopa taeva turvalise ning lennuliikluse sujuvana.
Eesti julgeolek ja majanduse tugevus käivad käsikäes ning riigikaitses on oma roll igal tööandjal. Septembris toimunud „Kindlustunde kompassi“ seminaril uurisime, mida tähendab muutunud julgeolekukeskkond tööandjatele, milliseid võimalusi pakub kiiresti kasvav kaitsetööstus ning kuidas saab riigikaitsesse panustada ka ettevõte, kes kaitsetööstuses ei tegutse.
Meie õpilaste PISA tulemused on maailma tipus ja põhjusega võime siin pakutava haridusega rahul olla. Majandusse jõuab see edu paraku märksa tagasihoidlikumalt, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu hariduse töörühma juht Veljo Konnimois.
Hea praktika võib anda palju enamat kui lihtsalt töökogemuse. See võib aidata mõista, milline valdkond päriselt kõnetab, millises töökeskkonnas ennast hästi tunned ja kuhu tahad edasi liikuda.
Statistikaameti värsketel andmetel kasvas keskmine brutokuupalk tänavu teises kvartalis aastaga 117 euro võrra ehk 2243 euroni. Töötaja jaoks on see hea uudis, sest palgakasv ületab taas hinnatõusu ja ostujõud paraneb. Ettevõtete jaoks on pilt keerulisem, sest palgad kasvavad tootlikkusest kiiremini.
Ettevõtjad Jüri Käo ja Ain Hanschmidt rõhutasid värskes “Tööandjate tund” saates maksurahu seost stabiilse majanduskeskkonna ja seeläbi majanduskasvuga.
Värske „Tööandjate manifest“ seab sihi tõsta majanduse tootlikkus 110%-ni Euroopa Liidu keskmisest ja ootab erakondadelt neljaks aastaks maksurahu.
Sageli räägib Eesti ametkond Euroopa Liidust rangema regulatsiooni puhul mõnest üksikust eristuvast nõudest. Ettevõtte vaates tähendab iga erireegel aga täiendavat haldus- ja kulukoormust, mis ühel või teisel moel jõuab paraku tarbijate jaoks ka toodete või teenuste hinda.
Klaas on pooltäis. Kui veel hiljuti tundus, et majanduslangus ja elukallidus ei kavatsegi taltuda ning peagi püstitatakse majanduses ka kõige valusamad ja süngemad rekordid, siis värske statistika süstib mõõdukalt optimismi, kirjutab Tööandjate Keskliidu president Ain Hanschmidt oma pöördumisest värskes "Tööandjate manifestis 2026: Aeg anda endast 110%".