Majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks on korras riigi rahaasjad hädavajalikud ja Tööandjate keskliit toetab otsustavaid samme ning Eesti Panga ettepanekut sõlmida selle saavutamiseks parteide ülene kokkulepe.
Kui Eesti võtab palgalõhe vähendamiseks direktiivist seadustesse üle töötajate õigusi puudutavad sätted, seejuures tööandjate aruandluskoormat suurendamata, siis liigume ju soovitud suunas, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. Tarbetut bürokraatiat ei peaks nõudma ei väikestele ega suurematele ettevõtetele.
Vajalike oskustega töötajate puuduse leevendamiseks tuleb kasutada kõiki mõistlikke lahendusi, et Eesti ettevõtted saaksid kasvada ja rahvusvahelises konkurentsis püsida. Üks tõhusamaid võimalusi on välistöötajate kaasamine, mis aitab hoida majanduse arengutempo stabiilsena ning suurendada riigi maksutulu.
Eesti tööandjad on soovitanud palkade läbipaistvuse direktiiv üle võtta minimaalselt ja täiendava bürokraatiata ning seetõttu toetame selles aja maha võtmist.
Välistööjõu kasutamine loob võimalusi, kuid eeldab ka teadlikku ja vastutustundlikku tegutsemist. Hästi korraldatud töösuhe on kasulik nii tööandjale kui töötajale ning aitab ennetada arusaamatusi, konflikte ja võimalikke rikkumisi.
2026. aastal seitse fookusteemat, mis suunavad Eesti Tööandjate Keskliidu tööd liikmete ja kogu Eesti ettevõtluskeskkonna heaks.
Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit võttis täna vastu riikliku lepitaja pakkumise 2026. aasta alampalga tõusuks.
Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja 10 ettevõtlusliitu toetavad välismaalaste seaduse muudatusi, mis aitavad leevendada töötajate puudust, luua uusi töökohti ja parandada majanduse konkurentsivõimet, säilitades samal ajal range kontroll töörände üle.
Veebruar on Eestis esimest korda hea juhtimise kuu, kus fookuses on hea inimeste juhtimine, selgus ja vastutus. Selle on ellu kutsunud Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE koos Eesti Tööandjate Keskliidu, ICF Estonia ja Delfi Meediaga. Algatuse eesmärk on tuua juhtimiskvaliteet avalikku arutellu ning kutsuda juhte teadlikult peeglisse vaatama ja mõtlema, millist töökeskkonda nad iga päev loovad ja millist mõju see inimestele avaldab.
Majanduse tootlikkuse kasvatamine on hädavajalik, kuid see ei korva madalast sündivusest põhjustatud töötajate puudust, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
1. jaanuaril 2026 muutub Eestis maksuvaba tulu arvestus ühetaoliseks. Kaob senine nn maksuküür ja hakkab kehtima ühetaoline maksuvaba tulu arvestus kuni 8400 eurot aastas ehk kuni 700 eurot kuus kõigile töötajatele.
Tööandjate ja ametiühingude esindajad ei jõudnud tänasel läbirääkimisel kokkuleppele 2026. aasta alampalga küsimuses. Läbirääkimised jätkuvad riikliku lepitaja juures. Tööandjate keskliidu... Loe edasi › Alampalga läbirääkimised jätkuvad riikliku lepitaja juures
Värskete kohalike omavalitsuste juhtide üks tähtsamaid väljakutseid on kohanemine rahvastiku vähenemise ja inimeste tõmbekeskustesse liikumisega. Piirkondade elujõudu aitab hoida omavalitsustesse ettevõtete ja töökohtade meelitamine.
Süveneva vajalike oskustega töötajate puuduse tõttu pole küsimus, kas Eesti peab välistöötajate värbamisega tegelema, vaid kuidas seda korraldada, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter. Tööränne pakub inimeste liikumiseks kontrollitud ja juhitud võimaluse.
Ajalooliselt madalale langenud sündivus ja maksumaksjate vähenemine on Eesti kõige tõsisem lahendamist vajav mure, leiavad ettevõtjad. See ähvardab tulevikus uute maksutõusudega, aga räsib juba praegu ettevõtete konkurentsivõimet.