Üks arendab tehnoloogiat, mis mõistaks väikese lapse kõnet, teine toodab elektriautode mootoritesse magneteid ja kolmas näeb droonide järel uut võimalust robotites. 2026. aasta „Aasta tulevikulooja“ nominendid muudavad tehnoloogia abil õppimist, tööstust ja julgeolekut. Nende sihid ulatuvad Eestist kaugele, kuid kasvu eelduseks jäävad usaldusväärsed lahendused ja inimesed, kes oskavad need tööle panna.
Ragn-Sellsis on vahetusemeistrist saanud juhatuse liige, Nordeas on loodud töötajatele “koolituste metrookaart” ning ETS NORD kaasab aktiivselt tulevasi insenere. 2026. aasta „Aasta tööandja“ kolm nominenti räägivad, kuidas nad kasvatavad järelkasvu, arendavad juhte ja aitavad töötajatel muutuvas tööelus toime tulla.
Eesti, Läti ja Leedu ettevõtluskeskkonnal on palju ühist - oleme väikesed ja avatud majandused, sõltume tugevalt ekspordist ning asume Euroopa Liidu idapiiril, kus geopoliitilised ja julgeolekuriskid mõjutavad otseselt ka ettevõtete investeerimisotsuseid ja konkurentsivõimet. Seetõttu otsustasid kolme riigi tööandjate keskliidud tihendada koostööd ning sõnastada ühised prioriteedid ja tegevusraamistiku.
Tehisintellekti potentsiaalist räägitakse kõikjal. Samas on reaalne muutus ettevõtetes üllatavalt tagasihoidlik. Mis eristab neid, kellel õnnestub, nendest, kes ootavad jätkuvalt esimesi tulemusi?
Eesti ettevõtetes kasvab AI kasutus kiiresti, kuid sama kiiresti ei sünni veel ärilist väärtust. Kuidas liikuda katsetamisest päris tulemusteni ja millised otsused tuleb selleks täna teha, sellest räägime pikemalt 26. märtsil toimuval Tööandjate ärikohtingul.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse esimees Ursel Velve leiab, et Eesti majanduse üks suurimaid kasutamata võimalusi on andmetarkus.
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta innovaatori nominendid viivad läbi revolutsiooni oma valdkonnas – ettevõtluses, hariduses ja energeetikas. Kõigil on abiks tehisintellekt.
Konkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta tööstuse digitaliseerija nominendid panustavad digilahendustesse, sest muidu pole Eesti ettevõttel võimalik rahvusvahelises äris läbi lüüa. Lisaks tuleb siinsel tootjal teha konkurentidest alati samm rohkem.
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta välisinvestori nominendid on oma Eesti harud kasvatanud sedavõrd võimsaks, et nende koht globaalsetes ettevõtetes on võtmetähtsusega.
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta pereettevõtte nominendid tõdevad, et perekonna ühine missioon on see, mis on neid kandnud kaugemale kui ükskõik milline muu ettevõtlusvorm.
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ kestliku ettevõtte nominendid teevad ekstra pingutusi oma tegevuse jalajälje vähendamiseks. Nad peavad teemat enda tegevuse loomulikuks osaks.
Selgusid konkursi “Ettevõtluse auhind" kategooriate esikolmikud. 21 ettevõttel on võimalus saada oma valdkonna parimaks ning võita seejärel tänavune aasta ettevõtte auhind. Riigi pikima ajalooga ettevõtluskonkursil selguvad aasta parim tööstuse digitaliseerija, innovaator, eksportöör, välisinvestor, pereettevõte, turismiedendaja ja kestlikkuse edendaja.
Septembris toimus Brüsselis kõrgetasemeline konverents „One Year After: The Draghi Report“, kus Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja professor Mario Draghi arutlesid raporti soovituste rakendamise üle.
Rahvusvahelise kaubanduse ja majanduse arengud esitavad üha suuremaid väljakutseid Põhjamaadele ja Balti riikidele, kelle heaolu ja konkurentsivõime põhinevad avatud majandusel, vabakaubandusel ja ausal konkurentsil. Seetõttu on NB8-riikide ettevõtlusorganisatsioonide koostöö muutumas üha olulisemaks – ühiselt on võimalik oma huve kaitsta ja esindada mõjusamalt nii Euroopa Liidus kui ka globaalsetes algatustes.
Tervishoiu rahastamise debatis oleme kahetsusväärselt vähe rääkinud sellest, et tervishoid ehk terved inimesed on Eesti konkurentsivõime lahutamatu osa.