Balti tööandjad panevad seljad kokku: konkurentsivõime ja julgeolek vajavad ühist vaadet

Eesti, Läti ja Leedu ettevõtluskeskkonnal on palju ühist – oleme väikesed ja avatud majandused, sõltume tugevalt ekspordist ning asume Euroopa Liidu idapiiril, kus geopoliitilised ja julgeolekuriskid mõjutavad otseselt ka ettevõtete investeerimisotsuseid ja konkurentsivõimet. Seetõttu otsustasid kolme riigi tööandjate keskliidud tihendada koostööd ning sõnastada ühised prioriteedid ja tegevusraamistiku.

Riias toimunud Eesti Tööandjate Keskliidu, Läti Tööandjate Keskliidu (LDDK) ja Leedu Töösturite Konföderatsiooni (LPK) kohtumise keskmes oli küsimus, millistes valdkondades suudavad kolm Balti riiki koos tegutsedes saavutada rohkem kui eraldi. Kohtumise tulemusena lepiti kokku ühistes prioriteetides ning senisest regulaarsemas seisukohtade koordineerimises Balti riikide valitsuste ja Euroopa Liidu suunal (allalaetav pdf).

Tööandjad sõnastasid ühise tegevusraamistiku aastateks 2026–2028. Selle lähtekoht on, et tugev ja konkurentsivõimeline ettevõtlussektor ei ole ainult majanduskasvu küsimus, vaid oluline osa kogu piirkonna julgeolekust ja kriisikindlusest.

Balti riikide asukoht ELi idapiiril, väikesed siseturud, suhteliselt õhukesed kapitaliturud ning sõltuvus rahvusvahelisest kaubandusest muudavad piirkonna eriti tundlikuks väliste šokkide, tarneahelate häirete ja kriitilise taristu riskide suhtes. Samal ajal suurendab Balti majanduste tugevdamine ka Euroopa kui terviku vastupidavust.

Kuus ühist prioriteeti

Balti tööandjad tõid välja kuus valdkonda, kus Eesti, Läti ja Leedu peaksid järgmiste aastate jooksul senisest tihedamalt koostööd tegema.

Esiteks tuleb tugevdada majandusjulgeolekut ja kaasata ettevõtted süsteemsemalt kriisideks valmistumisse. Sõjalised ja hübriidohud, küberrünnakud, taristuhäired või tarneahelate katkemine puudutavad otseselt ettevõtteid. Seetõttu peaksid riigid, tööandjad ja kriitilise taristu ettevõtted riske hindama, kriisiplaane koostama ning piiriüleseid õppusi korraldama koos. Selleks pakuvad tööandjad välja püsiva Balti avaliku ja erasektori valmisolekuraamistiku loomise.

Teiseks soovivad tööandjad, et ELi järgmises pikaajalises eelarves aastateks 2028–2034 oleks senisest tugevam idatiiva mõõde. Balti riikide kõrgem geopoliitiline risk mõjutab investeeringuid, finantseerimise hinda ja kindlustuskulusid ning seda tuleks arvestada ELi rahastus- ja investeerimisotsustes. Euroopa ja riikide raha peaks eelkõige toetama selge mõjuga projekte, mis parandavad piirkonna ühendusi, energiajulgeolekut, kriisikindlust ja investeerimisvõimet. Projektidel peavad olema selged eesmärgid, mõõdetavad tulemused ja vastutus.

Kolmas suur teema on Balti kaitsetööstuse ja kaitsevõime tugevdamine. Eesti, Läti ja Leedu rajavad juba ühist Balti kaitsevööndit ehk Baltic Defence Zone’i, mille keskmes on piirikaitserajatised ja sõjaline taristu. Tööandjate ettepanek on täiendada seda tugevama kaitsetööstuse ja varustuskindluse mõõtmega, ühendades senisest paremini kolme riigi tootmise, testimise, innovatsiooni, hoolduse ja hanked. Ettevõtete jaoks on võtmeküsimus prognoositav nõudlus – tootmisvõimsuse kasvatamiseks ja uute investeeringute tegemiseks peavad olema nähtavad valitsuste keskpikad hankeplaanid, esmased tellimused ning koordineeritud ühishanked. Kolme riigi valitsused peaksid 2026. aasta lõpuks kokku leppima ühises kaitsetööstuse tegevuskavas, selle rahastamises, ajakavas ja vastutuses.

Neljandaks tuleb lõpule viia Balti riikide strateegilised ühendused ning tagada konkurentsivõimelise hinnaga ja varustuskindel energia. See tähendab Rail Baltica kõrval ka sadamate, maantee- ja lennuühenduste, digivõrkude ning merealuse taristu tugevdamist. Energiavaldkonnas näevad tööandjad vajadust Balti elektrivõrguoperaatorite senisest tihedama koostöö järele, et käsitleda võrke, ühendusi ja varustuskindlust ühtse regionaalse tervikuna. Samuti tuleks analüüsida ühise Balti süsteemihalduri loomise majanduslikku põhjendatust.

Viiendaks vajavad kõik kolm riiki lahendusi tootlikkuse kasvatamiseks ja tööjõupuuduse leevendamiseks. Ühiselt tuleks arendada oskusi, kutseõpet ja ümberõpet, muuta tööturg paindlikumaks ning tuua rohkem inimesi tööturule. Eesti, Läti ja Leedu võiksid end rahvusvaheliselt rohkem ühiselt tutvustada piirkonnana, kus on hea töötada, karjääri teha ja pere luua.

Kuues eesmärk on ambitsioonikas: muuta Balti riigid Euroopa kõige lihtsamaks kohaks, kus investeerida, uusi lahendusi katsetada ja ettevõtteid kasvatada. See eeldab vähem bürokraatiat, kiiremaid planeerimis- ja loamenetlusi, ühtsemaid nõudeid kolme riigi vahel ning paremat ligipääsu kapitalile. Balti riigid saavad siin kasutada oma digiriigi kogemust ning kujundada piirkonnast ühise keskkonna tehisintellekti-, küberturvalisuse, kahese kasutusega tehnoloogiate, energialahenduste ja teiste uuenduste katsetamiseks. Edukaid Balti lahendusi saaks hiljem laiemalt kasutada kogu Euroopa Liidus.

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuhi Hando Sutteri sõnul suudavad Balti riigid koos tegutsedes palju rohkem.

„Meie majandused ja ettevõtted on tihedalt seotud – meie organisatsioonidel on isegi mitmeid ühiseid liikmeid. Seetõttu on mõistlik üksteiselt õppida, koos praktilisi lahendusi leida ja rääkida tugevama ühise häälega. Samal ajal peame vaatama Baltikumist kaugemale ning tegema tihedat koostööd Põhjamaade, Poola ja teiste piirkonna partneritega kõikjal, kus see annab juurde vajalikku mastaapi ja tugevdab kriisikindlust. Tööandjate oluline roll on tuua aruteludesse ettevõtete praktiline vaade ja aidata muuta ühised prioriteedid konkreetseteks otsusteks,“ ütles Sutter.

Koostöö ajastus on oluline ka Euroopa tasandil. Leedu on 2027. ja Läti 2028. aastal Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik. See annab Balti riikidele võimaluse tõsta piirkonna jaoks olulised konkurentsivõime, julgeoleku ja investeeringute küsimused senisest tugevamalt ELi päevakorda.

Kolme riigi tööandjate organisatsioonid leppisid kokku, et ühiseid seisukohti koordineeritakse regulaarselt ning viiakse koos valitsuste ja Euroopa Liidu institutsioonideni. Samuti soovivad tööandjad teha tihedamat koostööd Põhjamaade, Poola ja teiste piirkonna partneritega seal, kus ühine tegutsemine annab juurde mastaapi või suurendab kriisikindlust.

Järgmine Eesti, Läti ja Leedu tööandjate kolmepoolne kohtumine toimub 2027. aasta aprillis Leedus.