Eesti tööturgu iseloomustab süvenev vajalike oskustega töötajate puudus. Samal ajal on meil tuhandeid inimesi, kes võiksid ja tahaksid töötada, kuid vajavad selleks esimest võimalust, paindlikumat töökorraldust või muud tuge.
Meie õpilaste PISA tulemused on maailma tipus ja põhjusega võime siin pakutava haridusega rahul olla. Majandusse jõuab see edu paraku märksa tagasihoidlikumalt, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu hariduse töörühma juht Veljo Konnimois.
Statistikaameti värsketel andmetel kasvas keskmine brutokuupalk tänavu teises kvartalis aastaga 117 euro võrra ehk 2243 euroni. Töötaja jaoks on see hea uudis, sest palgakasv ületab taas hinnatõusu ja ostujõud paraneb. Ettevõtete jaoks on pilt keerulisem, sest palgad kasvavad tootlikkusest kiiremini.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Ain Hanschmidti kõne keskliidu üldkoosolekul, 25. septembril 2026.
Tööandjate keskliit kuulutas välja konkursi „Parim praktika 2026“, mille eesmärk on tunnustada organisatsioone, praktikajuhendajaid ja praktikante, kes panustavad teadlikult järelkasvu arendamisse ning aitavad kujundada tugevamat praktikakultuuri Eestis. Konkursile saab kandidaate esitada 27. maist kuni 30. septembrini 2026.
Hästi toimiv tööturg peab arvestama nii töötajate kaitse kui ka ettevõtete tegelike vajadustega.
Aasta lõpuks üle võetava platvormitöö direktiivi ümber käiv arutelu on õigustatult elavnenud - see on oluline muutus, mis puudutab kümneid tuhandeid inimesi, Eesti majandust ja tööturgu. Seetõttu väärib tunnustust valitsuse otsus võtta direktiiv üle miinimummahus, täiendavate siseriiklike nõueteta.
Riigikogu võttis vastu töölepingu seaduse muudatused, mis hakkavad kehtima 13. juulil 2026.
Kõrge Eesti noorte töötuse lahendamise võti on riigi kõrval ka noorte endi ning tööandjate kätes, kirjutab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Eestil on 2. detsembrini aega võtta üle Euroopa platvormitöö direktiiv, mis puudutab kümneid tuhandeid inimesi - kullereid, taksojuhte, vabakutselisi, tarkvaraarendajaid, disainereid, raamatupidajaid ja paljusid teisi. Tööandjad soovitavad direktiivi üle võtta minimaalses mahus ja uusi nõudeid kehtestamata.
Vajalike oskustega töötajate puuduse leevendamiseks tuleb kasutada kõiki mõistlikke lahendusi, et Eesti ettevõtted saaksid kasvada ja rahvusvahelises konkurentsis püsida. Üks tõhusamaid võimalusi on välistöötajate kaasamine, mis aitab hoida majanduse arengutempo stabiilsena ning suurendada riigi maksutulu.
"Eelmisel aastal kandideerisin üle 20 praktikakohale. Konkurss oli väga karm," ütleb Kaisa Arumeel, kes tänaseks töötab Telias äriarendusjuhina. „Aga minul õnneks vedas!“
Eesti tööturg on vastuolulises olukorras. Ühelt poolt kurdavad tööandjad pea kõigis sektorites tööjõupuuduse üle. Teisalt on noorte töötuse määr Euroopa Liidu tipus ja paljud noored otsivad oma esimest võimalust. Kui lisada siia demograafiline surve, siis on selge, et järelkasvu küsimus ei ole enam personaliosakonna mure, vaid majanduse strateegiline väljakutse.
Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja 10 ettevõtlusliitu toetavad välismaalaste seaduse muudatusi, mis aitavad leevendada töötajate puudust, luua uusi töökohti ja parandada majanduse konkurentsivõimet, säilitades samal ajal range kontroll töörände üle.
Eestil on selle aasta 2. detsembrini aega üle võtta Euroopa platvormitöö direktiiv, mis mõjutab kümneid tuhandeid inimesi – vabakutselisi, kullereid, taksojuhte, koristajaid ja teisi professionaale. Direktiivi üle võtmisel peaks säilima selle peamine põhimõte ehk paindlikkus, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.