Ain Käpp: Eesti majandus vajab välistöötajaid appi

Vajalike oskustega töötajate puuduse leevendamiseks tuleb kasutada kõiki mõistlikke lahendusi, et Eesti ettevõtted saaksid kasvada ja rahvusvahelises konkurentsis püsida. Üks tõhusaid võimalusi on välistöötajate kaasamine, mis aitab majandusel areneda ja suurendab riigi maksutulu, selgitab Eesti Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp ajakirjas Rup.

Hiljuti selgus, et Eesti rahvaarv vähenes eelmisel aastal 7000 inimese võrra. Teist korda ajaloos alla 10 000 jäänud sündide arv ning kasvanud väljaränne ilmestavad pikemaajalist suunda, mida tööandjad on teravneva probleemina esile toonud. Seda kinnitab ka suuremaid tööandjaid esindava Tööandjate keskliidu liikmete seas tehtud küsitlus: Eesti majandus seisab silmitsi süveneva tööjõukriisiga ning vajalike oskustega töötajate puudus on lähiaastatel valus, arengut pidurdav mure.

Näiteks on automatiseerimisse ja digitaliseerimisse panustanud eksportiva tööstuse juht ohates märkinud, et kui müük nüüd majanduse elavnedes käima läheb, võivad uued ärivõimalused jääda kasutamata, sest töötajaid lihtsalt pole. Samas ei ole see pelgalt ettevõtete, vaid kogu ühiskonna probleem – iga täitmata töökoht tähendab väiksemat maksutulu ja suuremat survet maksukoormuse tõusule või avalike teenuste kärpimisele.

Tööturule jõuab mitu korda vähem inimesi

Demograafiline areng on juba ammu selgelt näidanud, et tööjõupuudus süveneb. Kui 40 aastat tagasi sündis Eestis üle 20 000 lapse aastas, siis nüüd jääb sündide arv alla 10 000. See tähendab, et tööturule sisenevaid noori on lähiaastatel oluliselt vähem kui neid, kes sealt erinevatel põhjustel lahkuvad. Selle lünga katmine on aga hädavajalik, kui tahame säilitada majanduse konkurentsivõime ja riigi suutlikkuse pakkuda avalikke teenuseid – alates õpetajatest ja arstidest kuni riigikaitse rahastamiseni.

Kui riigi pikema plaani, strateegia „Eesti 2035“ eesmärk on viia ettevõtluse tootlikkus järgmise kümnendiga 110 protsendini Euroopa Liidu keskmisest, siis viimastel aastatel on see näitaja liikunud vastupidises suunas – 77,5 protsendini. Osaliselt ongi just vajalike oskustega töötajate puudus põhjus, miks liigume soovitud eesmärgist kaugemale. Vaatamata majanduslangusele ja ärimahtude langusele on inimesi tööl hoitud ja palgad tõusnud, sest hiljem oleks töötajaid veel kallim leida või tagasi meelitada. Seda on aga tehtud tuleviku ehk investeeringute arvelt.

Äsja Euroopa tööturge võrrelnud rahvusvahelise mõttekoja The Conference Board indeks „Where to hire“ tuletas meelde, et rahvusvahelises konkurentsis on Eesti tööturu peamine nõrkus selle väiksus. Võime rõõmustada, et Eesti tööhõive on rekordiliselt kõrge ning paistame maailmas silma digioskuste ja üldiselt kõrge haridustasemega, kuid see ei korva tõika, et pole piisavalt inimesi, kes ettevõtete ambitsioonikaid plaane teostaksid.

Konkurentsis püsimise võimalused

Majanduse tootlikkuse kasvatamine on kahtlemata vajalik, kuid see ei lahenda madalast sündimusest põhjustatud töötajate puudust. Tööjõu ja -oskuste vajadusi prognoosiva kutsekoja OSKA kokkuvõte näitab üheselt: isegi kui kasutame kõiki sisemisi võimalusi – hariduspoliitikat, töötuse vähendamist, madala tööhõivega sihtrühmade kaasamist ning ettevõtete digitaliseerimist ja automatiseerimist –, jääb sellest tööjõupuuduse lahendamiseks väheks.

Välistöötajate kaasamine on hädavajalik majanduse konkurentsivõime hoidmiseks. Eesti tööandjad vajavad igal aastal tuhandeid tippspetsialiste ja oskustöötajaid, kelle järele on nõudlus suurem, kui meie haridussüsteem suudab katta. Kõiki erialasid ja oskusi pole mõistlik ega otstarbekas Eestis õpetada. Lisaks vajavad globaalsele edule suunatud ettevõtted rahvusvahelist kogemust ja ekspertiisi.

Välistöötajate palkamine pole võluvits, ent see on üks osa lahendusest, kui seda teha Eesti ühiskonna ja ettevõtluse huve arvestades. Selleks pakubki ajutine tööränne hea võimaluse: inimene tuleb siia eesmärgiga teha tööd ning lahkub, kui töö või leping lõpeb. Tema taust on kontrollitud ning ta tasub makse. Eestisse saabumise eelduseks on kindel tööandja ning tõendatud vajadus puuduolevate oskuste järele.

Tööränne ei tähenda valimatut ja kontrollimatut inimeste siia kutsumist ega teiste riikide tehtud vigade kordamist, vaid oskust neid probleeme teadlikult vältida. Eesti ettevõtetes töötab juba ligikaudu 66 000 välismaalast, mis näitab, et suudame seda protsessi hästi korraldada.

Riik loob erandi oskustöötajate palkamiseks

Valitsus saatis möödunud aasta lõpus riigikokku eelnõu, mis looks oskustöötajatele erandi ja võimaldaks värvata kolmandatest riikidest kuni 1300 (majanduskasvu ajal kuni 2600) täiendavat oskustöötajat hoolikalt valitud sektoritesse. Arvestades, et värvatakse spetsialiste, keda Eesti tööturult pole võimalik leida, on välistööjõu roll kohalike oskuste täiendamine, mitte nende asendamine.

Näiteks rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist lennukihooldusteenust pakkuva ettevõtte Magnetic MRO juht Risto Mäeots on rõhutanud, et ilma välismaalt värbamiseta poleks ettevõte omal ajal Eestisse loodud, sest sellist tööstusharu ja oskusteavet siin ei olnud. Nüüd annab ettevõte aga tööd peaaegu 500 inimesele, olles välisekspertiisi toel loonud siin hästi tasustatud töökohti ka kohalikele.

Erand ongi ette nähtud nendele eksportivatele ja kõrge lisandväärtusega sektoritele, kus tööjõupuudus on kõige teravam. Kuna kutsekoja OSKA töös osalevad teadlaste kõrval ka riik ning tööturu osapooled – tööandjad ja ametiühingud –, on neil ühine ülevaade tööturu olukorrast ning otsused on andmepõhised.

Palganõue arvestab ametite eripärasid

Oskustöötajate erandi alusel tuleb maksta vähemalt 0,8-kordset Eesti keskmist palka, mis oli 2024. aastal umbes 1600 eurot ehk ligikaudu mediaanpalk. Statistikaameti andmetel vastab see palgatase seadme- ja masinaoperaatorite ning teiste valdkondade oskustöötajate palgatasemele. Kuna see on kolmandiku võrra kõrgem lihttööliste tasust, peaks see kummutama müüdi odavtööjõu värbamisest. Riigi keskmist palka (2024. aastal 1981 eurot) kergitavad eeskätt Tallinn (2325 eurot) ja Harjumaa (2218 eurot), samal ajal kui maapiirkondade keskmine palk on 20 protsendi võrra madalam.

Seetõttu ongi täpsem vaadata mitte palganõude suhet keskmisse palka, vaid nende ametite ja sektorite palgataset, kus töötajaid tegelikult palgatakse. Nii kujuneb nõue selliseks, mida makstes saab ettevõtja oma toote või teenuse eest küsida hinda, mida klient on valmis maksma. Kui palganõue on liiga kõrge, ei hakka tööandjad tegevusele peale maksma, vaid need töökohad luuakse Eesti asemel mujal. See tähendab miljoneid eurosid loomata jäänud lisandväärtust majanduses ning saamata jäänud kümneid miljoneid eurosid maksutulu – nii tulu- ja tarbimismakse kui ka riigilõive.

Konkurents välistöötaja nimel muutub teravamaks

Välismaalt värbamine ei ole lihtsama vastupanu tee ega kuidagi soodsam lahendus. Tööandjatele tähendab see tuhandeid eurosid lisakulusid ning märksa rohkem tööd ja vaeva sobivate inimeste leidmisel ja värbamisel, nõuetele vastavuse kontrollimisel ning ka sisseelamise korraldamisel. Seetõttu eelistab tööandja alati kohalikke töötajaid, kellega on lihtsam asju ajada ning kes saavad töövälise elu korraldamisega paremini hakkama.

Eesti tööandjatele teeb olukorra keerulisemaks asjaolu, et tööjõupuudus on laiem probleem kogu arenenud maailmas. Näiteks Euroopa Komisjoni juures tegutsev töövahenduse võrgustik EURES on välja toonud, et järgmise 25 aasta jooksul jääb Euroopa tööturul elanikkonna vananemise tõttu igal aastal puudu ligikaudu miljon töötajat. See tähendab, et tööandjate ja riikide vahel kasvab konkurents töötajate pärast ning sihtriigina tuleb meil töötajate siia meelitamiseks senisest rohkem vaeva näha ja panustada.

Artikkel ilmus ajakirja RUP veergudel.