Ain Käpp: tulevikutegijad ei kasva ise

Kõrge Eesti noorte töötuse lahendamise võti on riigi kõrval ka noorte endi ning tööandjate kätes, kirjutab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp ajalehes Postimees.

Eesti ettevõtetele ja majandusele on viimased aastad olnud väljakutsuvad, sest enam kui 10 kvartalit kestnud langusele on järgnenud vinduv taastumine. 

Kõigile üllatuseks on meie tööturg püsinud samal ajal tugev. Ärimahtude langusele vaatamata on tööandjad inimesi palgal hoidnud, sest eelmise kriisi kogemus inimeste hiljem tagasi värbamise keerukusest on veel värskelt ja valusalt meeles ning süveneva vajalike oskustega töötajate puuduse tõttu on palgad jätkanud kriisis kasvamist. 

Seetõttu on ettevõtetel praegu sisemist ressurssi äri taastudes tegevuse laiendamiseks ja värbamisega ollakse ettevaatlikud. Noored on tööturul keskmisest tööeas inimestest sellest enam mõjutatud, sest nad on tavaliselt väiksema töökogemusega või alles sisenemas tööturule ning seetõttu kogenud kolleegidega võrreldes veidi nõrgemas olukorras. Pea iga viies noor, kes soovib töötada, seda täna teha ei saa. 

Peamised noorte värbajad said valusalt pihta 

Statistikaameti andmetel töötas näiteks viimasel viiel aastal suur osa noortest majutuses ja toitlustuses, kaubanduses, töötlevas tööstuses. Need tegevusalad said kõige rohkem kannatada nii koroonaviiruse pandeemia kui energiakriisi ajal. 

Kuid noorte töötus ei ole ainult viimase majanduslanguse küsimus. Eesti Pank toob oma tööturu ülevaates välja, et noorte hõive on Eestis kahanenud viimased kaheksa aastat. Pool sellest on selgitatav noorte vanusestruktuuri muutusega ehk 15–24aastaste seas on rohkem keskkooliealisi noori, kelle tööturukäitumine erineb veidi vanemas eas noorte omast. 

Esimesed sammud tööturul vajavad tuge 

Samuti on noored vähem teadlikud oma võimalustest ja nende kasutamisest. Näiteks kasutavad töötud noored kolmandiku võrra vähem Töötukassa teenuseid kui teiste vanuserühmade inimesed. Seda kitsaskohta püüab Töötukassa sel aastal lahendada, sest võttis sel aastal suuna just noorte tööturule jõudmise toetamisele ja esimese töökogemuse andmisele.  

Varane töökogemus suurendab hiljem tõenäosust leida pärast hariduse omandamist kiiremini püsiv töökoht ja kogemus annab eelised tööturul. 

Noorel tasub oma ootuseid juhtida 

Lisaks tööturul vaja olevatele erialastele oskustele tasub noortel arendada oskuseid mõista inimest ja tema vajadusi, ennetada vajadusi, lahendada olukordi ja luua kogemust ning väärtust. Just sellised oskused muudavad noore tööturul paindlikuks ka siis, kui ametinimetused ja tehnoloogia kiiresti muutuvad.  

Noore tööpanus sünnib läbi järjepidevuse, täpsuse, vastutuse ja väga paljude väikeste detailide. Alguses ei pakuta tööturul veel valmis meisterlikkust ja oskuseid, vaid pigem potentsiaali. Hea palgani jõutakse kiiresti siis, kui sellest potentsiaalist saab usaldusväärne igapäevane tulemus. 

Ärme lase noorel „ära kaduda“ 

Eraldi tähelepanu vajavad need noored, kes ei tööta ega õpi ehk NEET-noored. Eesti NEET-noor on suuresti muukeelse Ida-Virumaa ja Tallinna noore nägu, sest seal esineb neid enim. Kõige vähem leidub neid aga Tartumaal. 

Lohutab see, et üha suurem osa töötutest noortest õpib töö otsimise ajal ning umbes pooled NEET-noored liiguvad sellest staatusest välja juba järgmiseks kvartaliks.  

Samas esineb noorte seas ka püsivamat laadi töötust ja nii tööturult kui haridusest eemal olekut, mille korral vajavad nad paremat tuge kohalikul tasandil kas katkenud hariduse juurde naasmiseks, Töötukassa teenusteni jõudmiseks, töökoha leidmiseks või kõigeks eelnevaks. 

Tööandjad, pakkuge praktikavõimalusi 

Oma osa saavad probleemi lahenduseks aga teha ka tööandjad, kes saavad seeläbi tabada kaks kärbest ühe hoobiga – anda noorele rakendust ning tagada järelkasv. 

Näiteks on Tööandjate keskliit tunnustanud “Parim praktika” konkursiga 10 aastat neid ettevõtteid, mis panustavad süsteemselt praktikakohtade loomisse ja noorte kaasamisse. Kuigi neid ettevõtteid on kümneid, on näiteks Telia toonud välja, et tung ettevõttesse on kadestamisväärselt kõrge. Eelmisel aastal kandideeris nende 30 praktikakohale üle 2300 noore ehk enam kui 70 kandidaati ühele kohale. 

Tark tööandja panustab ka ise järelkasvu 

Osaliselt näitab see seda, et mõned tööandjad paistavad noortele teistest ihaldusväärsemad. Teisalt räägib aga ka sellest, et tööandjad võiksid ja saaksid senisest rohkem praktikavõimalusi pakkuda. Lisaks noortele rakenduse pakkumisele on see tööandjatele üks kasutamata võimalus andekate inimeste leidmiseks.  

Tark tööandja ei jää ootama, kas ja millal talent talle uksele koputab. Üha tihenevas konkurentsis ei pruugigi seda lihtsalt juhtuda. Seetõttu mõtleb ettenägelik tööandja juba täna sellele, kuidas kasvatada ise oma tulevikutegijaid. Tööealise elanikkonna vähenedes ja konkurentsi tihenedes muutub teadlik panus järelkasvu järjest olulisemaks. Lisaks praktikakohtadele otsivad noored tööd suvel ja veel jõuab neile ka selleks ajaks rakendust pakkuda. 

Eesti tööhõive on Euroopa tipus ja seda saabki suurendada muuhulgas noorte hulgas, sest Euroopa tipus on ka meie noorte töötus.