Iseseisva ja ettevõtte jaoks olulise projekti eest vastutamine andis talle võimaluse rakendada õpingute käigus omandatud teadmisi, arendada erialaseid oskusi ning saada parem ettekujutus oma tulevikust logistika- ja tarneahela juhtimise valdkonnas.
Hea praktika võib anda palju enamat kui lihtsalt töökogemuse. See võib aidata mõista, milline valdkond päriselt kõnetab, millises töökeskkonnas ennast hästi tunned ja kuhu tahad edasi liikuda.
Praktikaprogrammi väärtust mõõdetakse sageli selle järgi, mitu noort praktikakohale kandideerib ja kui paljud neist pärast ettevõttesse tööle jäävad. Tegelikult on selle mõju palju laiem.
Praktika on sageli esimene päris kokkupuude tööeluga. See aitab aru saada, kuidas õpingutes omandatud teadmised tegelikus töökeskkonnas rakenduvad, millised oskused vajavad arendamist ja milline valdkond inimest päriselt kõnetab.
Tööandjate keskliidu konkursi „Parim praktika 2025“ kutsehariduse kategoorias parima praktikandi tiitli võitnud Hannes Elder-Võsu sõnul aitab praktika lisaks erialastele oskustele mõista ka seda, milline töökoht, tööandja ja töökeskkond sulle päriselt sobivad.
Kui räägime tööjõupuudusest, tulevikutalentidest või noorte valmisolekust tööturule siseneda, keskendume sageli sellele, mida noored või neid ette valmistavad koolid peaksid tegema teisiti. Harvem küsime, mida saaksid juba varakult teha ka tööandjad, kirjutab "Parim praktika 2026" konkursi kuldsponsori Swedbanki värbamisjuht Anette Kink.
Praktikaga seotud probleemid algavad lünklikust ettevalmistusest ja puudulikust suhtlusest.
Praktikat nähakse sageli kui hooajalist tegevust, suveks abiliste leidmise või tööandja brändingu ühe väikese osana. Ericsson Eesti kogemus näitab vastupidist.
Heategevusest rääkides mõeldakse esimesena rahalistele annetustele. Raha on vajalik, kuid sama oluline on aeg. Ja seda saab annetada nii rikas kui vaene, kirjutab Tööandjate keskliidu kommunikatsiooni- ja projektijuhtimise spetsialist Evelyn Parv.
Juhtimisel ei saa lasta hirmudel end mõjutada, rõhutab Meliva juht Marja-Liisa Alop. „Tuleb ette võtta ja proovida seda, mis enim hirmutab. Siis on võimalik midagi uut õppida.“
Sellest, kui teadlikult on praktikandi saabumine läbi mõeldud, sõltub sageli kogu praktika edasine kulg. Kas praktikant tunneb end oodatuna ja saab meeskonna osaks või jääb ta ajutiseks abiliseks, kes liigub töövoogude kõrval ega saa päriselt aru, kuhu ja miks panustada, sõltub just esimestest kokkulepetest ja ettevalmistusest.
Kui Eesti võtab palgalõhe vähendamiseks direktiivist seadustesse üle töötajate õigusi puudutavad sätted, seejuures tööandjate aruandluskoormat suurendamata, siis liigume ju soovitud suunas, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. Tarbetut bürokraatiat ei peaks nõudma ei väikestele ega suurematele ettevõtetele.
Vajalike oskustega töötajate puuduse leevendamiseks tuleb kasutada kõiki mõistlikke lahendusi, et Eesti ettevõtted saaksid kasvada ja rahvusvahelises konkurentsis püsida. Üks tõhusamaid võimalusi on välistöötajate kaasamine, mis aitab hoida majanduse arengutempo stabiilsena ning suurendada riigi maksutulu.
Tööandjate keskliidu konkursi „Parim praktika 2025“ kõrghariduse kategooria võitjaks valitud Ekke Jaak Valge lugu kinnitab, et hästi korraldatud praktika on karjäärivalikuid kujundav kogemus. Praktiline vastutus, juhendaja tugi ja meeskonda kaasamine andsid talle kindluse oma valikutes edasi liikuda.
Valitsus kiitis heaks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, millega vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ja muudetakse tööohutuse süsteem ja järelvalve selgemaks. Mitmed muudatused lähtuvad tööandjate varasemast tagasisidest ja ettepanekutest bürokraatia vähendamiseks.