Tööandjate aasta olulisim sündmus, majanduskonverents “Tuulelohe lend 2027” toimub 17. veebruaril Kruiisiterminalis. Konverents räägib sellest, kuidas panna Eesti majanduse tootlikkus... Loe edasi › Tule tööandjate majanduskonverentsile “Tuulelohe lend 2027” 17. veebruaril
Kliimaseadusest on kujunenud hea näide viletsast seadusloome protsessist ja enne kevadel toimuvaid valimisi on võimatu tekkinud olukorda emotsioonideta käsitleda. Õigem on küsida valijatelt kliimaseaduse sisu kohta uus mandaat ja anda seadus otsustamiseks uuele Riigikogule, selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimees ja kestliku ettevõtluse töörühma juht Kai Realo.
Üks pakub kaheksa minutit lavaaega, teine personaalset nõu ja kolmas võimalust leida koht filmitööstuses. „Ettevõtluse edendaja 2026“ nominendid Vibe Core Atelier, Tallinna Ettevõtlusinkubaator ja IDA Hub aitavad inimestel oma ideid proovile panna, ettevõtet luua ja uusi kliente leida. Nende töö ulatub tehisaruga loodud rakenduste esitlemisest Ida-Virumaale uute ettevõtlusvõimaluste rajamiseni.
Kaerajooke tootev YOOK otsib maailmaturult kasvuruumi, BLRT Grupp laiendab aastakümnetega rajatud tootmisbaasi ning NPM Narva on toonud Eestisse püsimagnetitööstuse. 2026. aasta „Aasta investori“ nominente ühendab valmisolek paigutada raha tehastesse, tehnoloogiasse ja inimestesse. Nende investeeringute edu sõltub sellest, kui hästi suudetakse uus tootmisvõimekus muuta ekspordiks ja püsivaks äriks.
Eesti Tööandjate Keskliit teeb Riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku mitte saata kliimakindla majanduse seadust teisele lugemisele.
Valitsus on lubanud sel aastal kinnitada looduse taastamise kava, mille hind ulatub 2050. aastaks üle nelja miljardi euro ja mille esimese etapi kuludest on üle kolmandiku veel katmata. Mida kava majandusele ja maaomanikele tähendab, seda riik alles hindab. See peaks olema teada enne otsustamist, mitte pärast.
Üks arendab tehnoloogiat, mis mõistaks väikese lapse kõnet, teine toodab elektriautode mootoritesse magneteid ja kolmas näeb droonide järel uut võimalust robotites. 2026. aasta „Aasta tulevikulooja“ nominendid muudavad tehnoloogia abil õppimist, tööstust ja julgeolekut. Nende sihid ulatuvad Eestist kaugele, kuid kasvu eelduseks jäävad usaldusväärsed lahendused ja inimesed, kes oskavad need tööle panna.
Selgusid konkursi „Ettevõtluse auhind 2026“ kategooriate esikolmikud. Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkursil selguvad aasta eksportöör, innovaator, investor, tulevikulooja, tööstuse uuendaja, turismiedendaja ja tööandja. Lisaks antakse välja ettevõtluse edendaja tunnustus.
Tööandjate Keskliit ja Ametiühingute Keskliit alustasid täna läbirääkimisi 2027. aasta miinimumpalga üle. Esimesel kohtumisel konkreetsete numbriteni veel ei jõutud ja läbirääkimised jätkuvad järgmises voorus.
Eesti Tööandjate Keskliit tervitab oma uut liiget – Lennuliiklusteeninduse AS-i, kelle töö aitab hoida Eesti ja Euroopa taeva turvalise ning lennuliikluse sujuvana.
Muudatustega lihtsustatakse tööohutusnõudeid, vähendatakse ettevõtjate halduskoormust ning suurendatakse tööandjate otsustusvabadust. Reformi hinnanguline kokkuhoid ettevõtjatele on 22,6 miljonit eurot aastas ning suurim mõju avaldub mikro- ja väikeettevõtetele.
Meie õpilaste PISA tulemused on maailma tipus ja põhjusega võime siin pakutava haridusega rahul olla. Majandusse jõuab see edu paraku märksa tagasihoidlikumalt, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu hariduse töörühma juht Veljo Konnimois.
Ettevõtjad Jüri Käo ja Ain Hanschmidt rõhutasid värskes “Tööandjate tund” saates maksurahu seost stabiilse majanduskeskkonna ja seeläbi majanduskasvuga.
Värske „Tööandjate manifest“ seab sihi tõsta majanduse tootlikkus 110%-ni Euroopa Liidu keskmisest ja ootab erakondadelt neljaks aastaks maksurahu.
Sageli räägib Eesti ametkond Euroopa Liidust rangema regulatsiooni puhul mõnest üksikust eristuvast nõudest. Ettevõtte vaates tähendab iga erireegel aga täiendavat haldus- ja kulukoormust, mis ühel või teisel moel jõuab paraku tarbijate jaoks ka toodete või teenuste hinda.