Jaanus Tamm: majanduse areng toppab bürokraatia taga
Majanduskonverentsi "Tuulelohe lend 2025" esineja, aasta innovaator 2024 DefSecIntel asutaja ja juht Jaanus Tamm leiab, et Eesti silmapaistvat arengut hoiab tagasi bürokraatia.
Majanduskonverentsi "Tuulelohe lend 2025" esineja, aasta innovaator 2024 DefSecIntel asutaja ja juht Jaanus Tamm leiab, et Eesti silmapaistvat arengut hoiab tagasi bürokraatia.
Erinevalt ühest peamisest konkurendist Soomest ei peeta Eestis elektri hinda varustuskindluse osaks, kuid tööstuse siin hoidmiseks ja siia meelitamiseks peaks seda tegema, leiavad töösturid.
Kutsume sind 5. märtsil Noblessneri Valukojas toimuvale tööandjate aasta kõige tähtsamale sündmusele, majanduskonverentsile ”Tuulelohe lend 2025”. Eesti Tööandjate Keskliidu konverentsil kannab sel korral pealkirja: Kuidas saavutame edu muutunud maailmas?
Riigi majandusplaan sisaldab 45 tegevust 2025. aastal ellu viimiseks. Tööandjad soovitavad neist kõige olulisemad valida.
Inimeste usul riiki ja tulevikule on riigi püsimisele otsustav mõju, rõhutas A. Le Coqi juht Jaanus Vihand. Piltlikult öeldes lagunes ka Nõukogude Liit selle tõttu, et inimesed polnud rahul sellega, et poest polnud saada teksapükse või tosse.
Valitsus ja tööandjad on pikalt arutlenud võimalikku välistöötajate värbamisega seotud reeglite muudatust. Üks kiiremaid otsuseid, mis aitaks leevendada tööjõu puudust ja arvestada ka Eesti ettevõtluskeskkonna vajadustega, oleks astuda samm edasi õpirännet ning tarka töörännet puudutava seadusandlusega, kirjutas haridus- ja noorteameti kõrghariduse rahvusvahelise turunduse juht Eero Loonurm.
Järgmisel ja ülejärgmisel aastal jõustub pretsedenditu hulk ehk enam kui 40 maksumuudatust. Toome neist tööandjale olulisemad siin välja.
Eesti Tööandjate Keskliit ei toeta kliimakindla majanduse seaduse praegusel kujul parlamendile menetlemiseks saatmist. Keskliit soovitab riigil loobuda kliimaeesmärkide reguleerimisest plaanitud raamseaduses.
„Ma ei saa ettevõtjana öelda, et mu plaan on järgnevad kolm kuud või järgmise valimistsüklini. See plaan on 5 või 10 aastat,“ selgitas värskes „Tööandjate tund“ raadiosaates autotööstusele komponente valmistava Stoneridge Electronics tehase juht Ardo Asperk. Seetõttu ootab ettevõtja ka riigilt konkreetsust majanduspoliitikas.
On ennatlik öelda, et tegemist on kliimakindla majanduse seadusega, kui seadusest ei loe välja seda, mis majanduskasvu toetab, rõhutas Tööandjate keskliidu volikogu juht Kai Realo parlamendi ees peetud kõnes.
“Meil on ettevõttes lühiajaline vaade 3-5, pikemaajaline vaade kümme aastat tulevikku. Riigil sellist vaadet pole või siis pole seda ettevõtjatega jagatud ja sellest tulebki pahameel ning ebakindlus,” vastas „Tööandjate tund“ värskes saates Tallinna Kaubamaja juht ja Kaupmeeste liidu juhatuse liige Erkki Laugus küsimusele, kas ettevõtjad on liiga pessimistlikud ja vingume end vaeseks.
Eesti Põhjamaana jõulisem positsioneerimine ja siinse asjaajamise müümine aitab siia meelitada ettevõtteid, kes sõjahirmu tõttu tulemata jääksid. „Kui tahame olla edukad, peame olema osa Põhjamaadest,“ leiab Tallinna Kaubamaja juht Erkki Laugus.
Eesti huvides on tugev Euroopa majandus, kuid Euroopa majandus on konkurentsivõime kriisis, selgitab Tööandjate keskliidu välisnõunik Kristi Sõber ERR arvamusveergudel. Euroopa Komisjon on küll konkurentsivõime tõstmise fookusesse võtnud, kuid poliitikud seda üksi ei saavuta.
Valitsus arutab lähiajal taas võimalikku välistöötajate värbamisega seotud reeglite muudatust, mida ettevõtjad töötajate puuduse leevendamiseks väga vajavad ning seetõttu ka... Loe edasi › Kai Realo: imele lootmine ei lahenda töötajate puuduse kriisi
Eesti majanduse langustrendi murdmiseks peab taastama usalduse ja koostöö valitsuse ning ettevõtjate vahel, rõhutasid Eesti Tööandjate Keskliidu juhid esimesel ametlikul kohtumisel peaminister Kristen Michaliga.