Ragn-Sellsis on vahetusemeistrist saanud juhatuse liige, Nordeas on loodud töötajatele “koolituste metrookaart” ning ETS NORD kaasab aktiivselt tulevasi insenere. 2026. aasta „Aasta tööandja“ kolm nominenti räägivad, kuidas nad kasvatavad järelkasvu, arendavad juhte ja aitavad töötajatel muutuvas tööelus toime tulla.
Eesti Teaduste Akadeemia hariduskomisjon ja Eesti Tööandjate Keskliit juhivad ühiselt tähelepanu sellele, et kvalifitseeritud tööjõu – sealhulgas oskustööliste ja inseneride nappus – on kujunenud oluliseks teguriks, mis mõjutab Eesti majanduse arenguvõimalusi ning ettevõtete kasvupotentsiaali.
Eesti tööturg on vastuolulises olukorras. Ühelt poolt kurdavad tööandjad pea kõigis sektorites tööjõupuuduse üle. Teisalt on noorte töötuse määr Euroopa Liidu tipus ja paljud noored otsivad oma esimest võimalust. Kui lisada siia demograafiline surve, siis on selge, et järelkasvu küsimus ei ole enam personaliosakonna mure, vaid majanduse strateegiline väljakutse.
„Täna oleme faasis, kus kvaliteetne sisseränne tõstaks eestlaste palkasid,“ rõhutab lennukihooldusettevõtte Magnetic MRO juht Risto Mäeots. Kõrge lisandväärtusega teenust pakkuv ettevõte tahaks jõuliselt kasvada ja tööd oleks anda mitmekümnele, kuid töötajaid pole.
Vinduv majanduslangus on töötajate puuduse kriisi valu veidi tuimestanud, kuid selle põhjust pole ära võtnud, selgitab Tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp. Seetõttu on tähtis iga töötajaid tööturule juurde toov samm.
Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik kõneleb majanduskonverentsil "Tuulelohe lend 2025", mis mõju on kindlustunde puudumisel ettevõtlusele ja majanduse konkurentsivõimele.
Riigi majandusplaan sisaldab 45 tegevust 2025. aastal ellu viimiseks. Tööandjad soovitavad neist kõige olulisemad valida.
Juba täna jääb demograafiliste trendide tõttu tööturult puudu tuhandeid vajalike oskustega inimesi, kuid langeva sündimuse tõttu see mure üksnes süveneb. See tähendab, et iga maksumaksja peab tulevikus ülal pidama rohkem inimesi.
Eesti Tööandjate Keskliit tunnustas konkursi “Parim praktika 2024” Eesti kõige silmapaistvamaid praktikante ja parimaid praktikavõimalusi pakkuvaid ettevõtteid.
Eesti ja Soome tööstusvaldkonna erialaliidud algatavad võistluse Tuleviku Loojad põhikooli vanemale astmele, et leida ettevõtetele jätkusuutlikke lahendusi. Septembris algavat võistlust toetavad Soome haridus- ja kultuuriministeerium ning Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Kui eelmisel aastal ei saanud põhikooli matemaatika lõpueksamilt läbi iga viies, siis tänavu iga neljas õpilane. Matemaatika pole noorte seas popp ja see on kogu ühiskonnale lahendamist vajav probleem, rõhutas Eesti Tööandjate Keskliidu hariduse töörühma juht ja ettevõtja Veljo Konnimois.
Majanduslepe "Ambitsioon on valik" sõnastab sammud riigile ja ettevõtjaile majanduse lisandväärtuse kasvatamiseks.
Iga seaduslikult Eestisse tööle tulev välistöötaja peaks olema siin teretulnud, sest ta panustab Eesti ühiskonna jõukuse kasvu, selgitab Eesti Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Raul Puusepp.
Välismaiste töötajate ehk välistööjõuga hirmutamise asemel peaksime rääkima sellest, kuidas nende lihtsam tööle palkamine aitab Eesti ühiskonna jõukust kasvatada, selgitab Eesti Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas ajalehes Harju Elu. Sellest sõltub, kas ja kui suurt pensioni saab maksta, millist arstiabi ja haridust saame lubada.
Täiesti kindlalt liiguvad välisinvesteeringud Eestist mööda, kui siin pole tööturul palkamiseks insenere, räägib “Tööandjate tund” värskes saates ABB Baltics juht... Loe edasi › Tööandjate tund: Inseneride puudus teeb Eesti vaesemaks