Kadri Mägi-Lehtsi: Eesti majandus vajab enamat kui arutelu kontoritooli asukohast
Kui Eesti tahab olla jõukam, ei saa meie konkurentsieelis olla see, et eestlane istub teistest kauem tööl. Me peame oskama teha targemini, kiiremini ja suurema mõjuga.
Kui Eesti tahab olla jõukam, ei saa meie konkurentsieelis olla see, et eestlane istub teistest kauem tööl. Me peame oskama teha targemini, kiiremini ja suurema mõjuga.
Selgusid konkursi „Ettevõtluse auhind 2026“ kategooriate esikolmikud. Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkursil selguvad aasta eksportöör, innovaator, investor, tulevikulooja, tööstuse uuendaja, turismiedendaja ja tööandja. Lisaks antakse välja ettevõtluse edendaja tunnustus.
Eesti, Läti ja Leedu ettevõtluskeskkonnal on palju ühist - oleme väikesed ja avatud majandused, sõltume tugevalt ekspordist ning asume Euroopa Liidu idapiiril, kus geopoliitilised ja julgeolekuriskid mõjutavad otseselt ka ettevõtete investeerimisotsuseid ja konkurentsivõimet. Seetõttu otsustasid kolme riigi tööandjate keskliidud tihendada koostööd ning sõnastada ühised prioriteedid ja tegevusraamistiku.
Statistikaameti värsketel andmetel kasvas keskmine brutokuupalk tänavu teises kvartalis aastaga 117 euro võrra ehk 2243 euroni. Töötaja jaoks on see hea uudis, sest palgakasv ületab taas hinnatõusu ja ostujõud paraneb. Ettevõtete jaoks on pilt keerulisem, sest palgad kasvavad tootlikkusest kiiremini.
Sageli räägib Eesti ametkond Euroopa Liidust rangema regulatsiooni puhul mõnest üksikust eristuvast nõudest. Ettevõtte vaates tähendab iga erireegel aga täiendavat haldus- ja kulukoormust, mis ühel või teisel moel jõuab paraku tarbijate jaoks ka toodete või teenuste hinda.
Klaas on pooltäis. Kui veel hiljuti tundus, et majanduslangus ja elukallidus ei kavatsegi taltuda ning peagi püstitatakse majanduses ka kõige valusamad ja süngemad rekordid, siis värske statistika süstib mõõdukalt optimismi, kirjutab Tööandjate Keskliidu president Ain Hanschmidt oma pöördumisest värskes "Tööandjate manifestis 2026: Aeg anda endast 110%".
Eesti ettevõtete konkurentsivõimet mõjutavad üha enam Euroopa Liidu otsused ja rahvusvahelised arengud.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Ain Hanschmidti kõne keskliidu üldkoosolekul, 25. septembril 2026.
Ettevõtete innovatsioonivõime kasvatamine eeldab selgeid tööriistu, toimivat koostööd ning ettevõtlust toetavat regulatiivset keskkonda.
Tööandjate keskliit ühines maaomanike ja maamajandussektorit esindavate organisatsioonide kliimaministeeriumile saadetud ühispöördumisega, milles nõuavad looduse taastamise kava koostamise protsessi korrastamist. Allakirjutanute... Loe edasi › Ühispöördumine: looduse taastamise kava tuleb korda teha
Kaks eelmise aasta võitjat on selgelt tundnud, mida edu konkursil kaasa toob. Seda nii ettevõttes sees kui ka välise huvi ning tuntuse kasvatajana. Kuid kolmanda ettevõtte esindaja näeb võitu ka pelgalt osavõtus.
Sel aastal toimub 31. korda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ning Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatav Eesti pikima ajalooga ettevõtluskonkurss „Ettevõtluse auhind“ ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda seab taas ritta konkurentsivõimelisimad tegijad. Eelmise aasta edukaid on tiitel aidanud erineval moel.
Põhjala ja Balti riikide (NB8) tööandjate keskliidud, sh Eesti Tööandjate Keskliit, kutsuvad valitsusi tegema ettevõtetega tihedamat koostööd piirkonna konkurentsivõime, kriisivalmiduse ja julgeoleku suurendamiseks.
Õige eesmärgi ja ambitsiooniga saab ühiskonnale kalli ja tarbetu bürokraatia vähendamisega ajalugu teha juba aastaga, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter.
Eestis räägitakse üha enam juhtimise kvaliteedist kui konkurentsieelisest. See on positiivne areng. Samas tekib küsimus, kas hindame juhtimise taset piisavalt ambitsioonikalt või võrdleme end endiselt peamiselt iseendaga, kirjutab Tööandjate keskliidu "Juhtimiskunsti klubi" patroon Kadri Mägi-Lehtsi.