Kadri Mägi-Lehtsi: Eesti majandus vajab enamat kui arutelu kontoritooli asukohast

Kui Eesti tahab olla jõukam, ei saa meie konkurentsieelis olla see, et eestlane istub teistest kauem tööl. Me peame oskama teha targemini, kiiremini ja suurema mõjuga, kirjutab Tööandjate Keskliidu “Juhtimiskunsti klubi” patroon, juhtimiscoach ja koolitaja Kadri Mägi-Lehtsi vastuseks Äripäeva küsimusele, kas kodukontoris töötamine on tänapäeva normaalsus või kaval nimetus vähem töötamisele?

Eesti majandus vajab kasvu. Ettevõtted otsivad võimalusi tootlikkuse ja kasumlikkuse parandamiseks. Avalik sektor peab järjest teravamalt küsima, milliseid tegevusi on tegelikult vaja ja millistest tuleks loobuda.

Meil on vaja rohkem innovatsiooni, suuremat lisandväärtust, paremat juhtimist ja julgust lõpetada tegevused, mis võtavad aega, raha ja inimesi, aga ei loo piisavalt väärtust.

Kuidas panna Eesti ettevõtted rohkem väärtust looma? Kuidas tõsta tootlikkust ilma inimesi lihtsalt rohkem töötama sundimata? Kuidas ehitada organisatsioone, kus kümne tegevuse asemel tehakse viis, aga need viis loovad väärtust, mida teised ei suuda? Kuidas juhtida nii, et ambitsioonid on suured, otsused tehakse kiiresti ja inimesed tahavad kaasa tulla?

Need on Eesti majanduse jaoks märksa olulisemad küsimused kui see, kas töötaja istub toolil kodus või kontoris. Kui organisatsioonis hinnatakse tööd selle järgi, kas inimene istub kaheksa tundi juhi vaateväljas, siis mida me tegelikult mõõdame?

Suurema probleemi sümptom

Usun, et enamikul meist, juhtidel kaasa arvatud, on kogemus päevast, mil oleme kaheksa tundi usinalt kontoris olnud, käinud koosolekult koosolekule, täitnud tabeleid, vastanud kirjadele ja valmistanud ette järgmisi koosolekuid. Õhtuks oleme täiesti läbi. Tööd sai justkui palju tehtud. Aga kas midagi olulist muutus? Seda me sageli ei küsi.

Kui inimene teeb kodus viie tunniga ära töö, milleks kontoris kuluks kaheksa, ei peaks esimene teema olema, kuidas temalt ülejäänud kolm tundi kätte saada. Võib-olla peaks hoopis uurima, miks kuluks sama töö tegemiseks kontoris kaheksa tundi?

Küllap on kodus ja kontoris töötamise teema palju suurema probleemi sümptomiks. Kui Eesti tahab olla jõukam, ei saa meie konkurentsieelis olla see, et eestlane istub teistest kauem tööl. Me peame oskama teha targemini, kiiremini ja suurema mõjuga.

Ettevõttes tähendab see ebavajalike tegevuste lõpetamist, otsustamise kiirendamist, vastutuse selgust ja inimeste aja kaitsmist. Avalikus sektoris tähendab see ebamugavust ja otsustamist: mida me üldse enam tegema ei peaks?

Meil on vaja tulemuslikkust. See on suurem kasumlikkus, eksport, parem teenus, kiirem otsus, väiksem halduskoormus või ühiskonnale loodud väärtus.

Ja just seepärast on kontorit, kohta, kus inimesed tööasjus kohtuvad, vaja. Juht peab inimestega kohtuma. Mitte selleks, et kontrollida nende tagumikutunde, vaid selleks, et aru saada, kuidas neil päriselt läheb, innustama uusi ideid lauale tooma, katsetama, riskima ja õppima.

Ekraanilt näeb tulemusi, ülesandeid ja tähtaegu. Aga ekraanilt ei pruugi näha väsimust. Võib jääda märkamatuks, et inimene on viimase kuu jooksul vaiksemaks muutunud, et kahe kolleegi vahel on tekkinud pinge või kannab keegi juba liiga kaua koormat, mida ta enam kanda ei jõua.

Just kontoris toimuvad mitteformaalsed vestlused annavad sageli juhile kõige olulisema info. Milline on meeskonna temperatuur? Kes on väsinud? Kus on tekkinud konflikt? Kes hakkab läbi põlema, aga pole seda veel iseendalegi tunnistanud?

Aga see on hoopis teine arutelu kui küsimus, kas inimene töötab kodus viis või kaheksa tundi.

Räägime tähtsamatest asjadest

Tahaks kuulda rohkem sellest, kuidas Eesti ettevõte saab ühe töötunni kohta rohkem väärtust luua. Organisatsioonidest, kes on suutnud bürokraatiat vähendada ja otsustamist kiirendada. Ettevõtetest, kus lõpetati pooled koosolekud ja tulemused paranesid. Juhtidest, kes julgesid riskida, eksida, õppida ja luua sellest midagi uut, ainulaadset. Süsteemidest, kus premeeritakse mõju, mitte hõivatust.

Need on majanduskasvu teemad. Need on juhtimiskvaliteedi teemad. Ja lõpuks on need ka Eesti inimeste heaolu teemad. Sest teadagi raha ei tule seina seest ja heaolu saab luua vaid arenevast majandusest.

Eesti ei muutu edukamaks sellest, kui toome kõik tagumikud tagasi kontorisse. Me muutume edukamaks siis, kui õpime paremini kasutama seda, mida nende tagumike kohal olevates peades luuakse.

Artikkel ilmus esmakordselt ajalehes Äripäev.