Riigikaitseline väljaõpe annab väärtuslikke oskusi ka tööeluks

Riigikaitseline väljaõpe arendab juhtimisoskust, vastutustunnet ja võimet keerulistes olukordades toime tulla. Need on omadused, mida hindavad ka tööandjad. Tööandjate Keskliidu 18. novembri „Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale“ kohtumisel arutleti väljaõppe kasulikkusest tööelus, kuidas naisi rohkem riigikaitsesse kaasata ning kuidas saavad tööandjad oma töötajaid toetada.
Eesti riigikaitses vajatakse väga erinevate teadmiste, oskuste ja kogemustega inimesi ning panustamiseks ei pea tingimata läbima sõjaväelist väljaõpet ega kandma vormi. Kaitseressursside Ameti peadirektori Anu Rannaveski sõnul on naised juba praegu esindatud riigikaitse eri valdkondades, kuid neid oodatakse kõikjale juurde.
Naiste suuremat osalemist takistavad Rannaveski hinnangul eelkõige vähene teadlikkus võimalustest ja ühiskonnas juurdunud hoiakud. Seda kinnitavad ka Kaitseministeeriumi 2024. aasta avaliku arvamuse uuringu tulemused, mille tõi kohtumisel esile Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler ja kaitseliitlane Karin Madisson. Uuringu järgi oleks 53% naistest valmis sõjalise kallaletungi korral oma võimete ja oskuste kohaselt kaitsetegevuses osalema, kuid vaid 28% hindas oma teadmisi sellest, mida nad Eesti kaitseks teha saaksid, piisavaks.
Riigikaitses omandatud kogemused tulevad kasuks ka tööelus
Riigikaitselises tegevuses osalemine nõuab töötajalt aega, kuid annab vastu väärtuslikke kogemusi ja oskusi, millest on kasu ka igapäevases tööelus. Kaitseväes ja Kaitseliidus õpitakse tegutsema pingelistes olukordades, võtma vastutust, tegema koostööd erinevate inimestega ning langetama otsuseid ka siis, kui aega ja infot on vähe.
Karin Madisson, kes liitus Kaitseliiduga 2022. aastal, tõi oma kogemusele tuginedes esile, et väljaõpe on arendanud tema vastupidavust, süsteemset ja taktikalist mõtlemist ning oskust keerulistes olukordades toime tulla. Aastakümneid advokaadina töötanud ja praegu avalikus sektoris juhtival ametikohal tegutsev Madisson kasutab Kaitseliidus omandatud teadmisi ka oma igapäevases juhtimistöös.
Rannaveski juhtis tähelepanu, et ajateenistus annab ka noortele võimaluse omandada praktilisi oskusi, mille õppimiseks võib tavapärases tööelus kuluda aastaid. Näiteks jaoülemana teeninud noor on saanud ligikaudu üheksa kuud igapäevast juhtimiskogemust, vastutades kuni kümnest inimesest koosneva jao tegevuse eest. See tähendab inimeste juhendamist, ülesannete jagamist, otsuste tegemist ja vastutamist ühise tulemuse eest. Seetõttu soovitas ta tööandjatel värbamisel senisest rohkem uurida, milliseid ülesandeid on kandidaat ajateenistuses täitnud. Teenistuse läbimine võib anda tööandjale olulist teavet inimese oskuste, vastutustunde ja juhtimiskogemuse kohta.
Kuidas saavad tööandjad oma inimesi toetada?
Riigikaitseline väljaõpe arendab tööelus hinnatud omadusi, sealhulgas enesedistsipliini, stressitaluvust, ajaplaneerimist ja analüütilist mõtlemist. Seega tasub tööandjatel vaadata ajateenistuses või Kaitseliidus omandatud kogemust osana inimese tööalasest arengust. Väljaõppes omandatud oskused jõuavad tagasi ettevõtetesse ja aitavad inimestel oma igapäevaste ülesannetega paremini toime tulla.
Tööandjad saavad töötajate riigikaitselist tegevust toetada paindliku töökorralduse, õppustel osalemise võimaldamise ja õppekogunemise ajal töötaja tavapärase sissetuleku säilitamisega või võimaldada täiendavat tasustatud puhkust.
Kaitseliidus osalemine ei tähenda seejuures pidevat õppustel viibimist. Madissoni sõnul on Kaitseliidu tegevliikme minimaalne aastane osalemismaht 48 tundi, mida saab täita näiteks mõne õppenädalavahetusega. Tegelik ajakulu sõltub inimese ülesannetest ja kohustustest.
Nii Rannaveski kui ka Madisson julgustasid riigikaitsest huvitatud naisi panustamise võimaluste kohta lisa uurima ja lubasid olla abiks kontaktide vahendamisel, et huvilised leiaksid endale sobiva võimaluse riigikaitses osalemiseks.
„Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale“
„Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale“ on Eesti Tööandjate Keskliidu riigikaitseteemaliste kohtumiste sari, mille eesmärk on tugevdada ühiskondlikku kindlustunnet ning pakkuda tööandjatele usaldusväärset ja ajakohast teavet Eesti riigikaitse olukorra, siseturvalisuse, kriisideks valmistumise ning tööandjate rolli kohta muutuvas julgeolekukeskkonnas.
Kohtumiste sari toimub Eesti Tööandjate Keskliidu projekti „Tööandjad riigikaitses: teadlikkus, valmisolek ja väärtushoiakud muutuvas julgeolekukeskkonnas“ raames, mida toetab Kaitseministeerium.