Ühes ettevõttes sünnib tellitud toode esmalt digitaalse kaksikuna, teises võib roboti töölepanek end õigustada juba viie detaili puhul ning kolmandas otsib tehisaru tootmisliinilt vigu. 2026. aasta „Tööstuse uuendaja“ nominendid näitavad, kuidas muuta tootmine täpsemaks ja paindlikumaks ning vabastada töötajate aega uute lahenduste loomiseks.
Kaerajooke tootev YOOK otsib maailmaturult kasvuruumi, BLRT Grupp laiendab aastakümnetega rajatud tootmisbaasi ning NPM Narva on toonud Eestisse püsimagnetitööstuse. 2026. aasta „Aasta investori“ nominente ühendab valmisolek paigutada raha tehastesse, tehnoloogiasse ja inimestesse. Nende investeeringute edu sõltub sellest, kui hästi suudetakse uus tootmisvõimekus muuta ekspordiks ja püsivaks äriks.
Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta eksportööri nominendid on kolm kodumaist tööstushiidu, keda ühendab globaalses konkurentsis üks selge suund: odava allhanke asemel pakutakse maailmatasemel insenerteadmisi ning kõrge lisandväärtusega terviklahendusi.
Toompeal Kiriku 6 asuv Tööandjate maja läheb põhjalikule renoveerimisele. Töid rahastavad ühiselt Eesti ettevõtted ja ettevõtjad ning valminud hoonest saab ettevõtlusorganisatsioonide ühine kodu. Remondi ajaks kolib Tööandjate keskliit ajutisele kontoripinnale Tornimäe 2.
Hiljuti vastu võetud planeerimisseaduse muudatused näitavad, et tarbetut bürokraatiat saab oluliselt vähendada juba aasta jooksul. Sellest võidavad ettevõtjate kõrval ka kõik need, kes soovivad näiteks kodu osta või kodukohta arenemas näha, selgitab Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees Tiit Kuuli.
Õige eesmärgi ja ambitsiooniga saab ühiskonnale kalli ja tarbetu bürokraatia vähendamisega ajalugu teha juba aastaga, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter.
21. aprillil tähistame rahvusvahelist loovuse ja innovatsiooni päeva praktilise hommikuseminariga, mis on suunatud ettevõtetele, kes soovivad teadus- ja arendustegevusse panustada targalt ning saada selleks maksimaalset tuge.
Eesti ettevõtetes kasvab AI kasutus kiiresti, kuid sama kiiresti ei sünni veel ärilist väärtust. Kuidas liikuda katsetamisest päris tulemusteni ja millised otsused tuleb selleks täna teha, sellest räägime pikemalt 26. märtsil toimuval Tööandjate ärikohtingul.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juhi ja Infortari juhatuse esimehe Ain Hanschmidti kõne “Tuulelohe lend 2026” majanduskonverentsil, 4. märtsil 2026.
Mida tähendab oma valdkonnas kõrgliigasse jõudmine? Kuidas murda läbi nii, et sind märgatakse mitte ainult kodumaal, vaid ka maailma tasemel? Aastakümneid rahvusvahelisel areenil tegutsenud dirigent Neeme Järvi teab seda omast kogemusest. Ta on juhatanud maailma mainekamaid orkestreid ja kujundanud Eesti muusikakultuuri nähtavust üle piiride. Palusime maestrol enne majanduskonverentsi „Tuulelohe lend 2026“ avada, mida tähendab tema jaoks kõrgliigasse jõudmine ning mis on selle eelduseks.
Niipea, kui valitsus ja poliitikud maksufestivalile joone alla tõmbasid, hakkas majandus kasvama. See näitab selgelt, kui oluline on maksurahu ja maksustabiilsus, rõhutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juht Ain Hanschmidt.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Swedbank Eesti juht Olavi Lepp leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi peitub kapitaliturus ja pensionifondide tagasihoidlikus rollis kohalike ettevõtete kasvurahastajatena.
Juba 4. märtsil toob Kruiisiterminalis toimuv Eesti mõjukaim majanduskonverents „Tuulelohe lend 2026“ osalejateni vähemalt 9 kogemust, millest sa ei taha ilma jääda.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Threod Systems AS tegevjuht Arno Vaik leiab, et Eesti majanduse kasutamata võimalused ei peitu mitte ideede ega ressursside puuduses, vaid inimeste valmisolekus võtta vastutus oma valikute ja tegude eest.
"Eesti majandus on läbimas transformatsiooni," ütleb Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Eesti delegatsiooni juht Vincenzo Guzzo ja 4. märtsil toimuva majanduskonverentsi "Tuulelohe lend 2026" esineja.