Hando Sutter: valitsus teebki ajalugu

Õige eesmärgi ja ambitsiooniga saab ühiskonnale kalli ja tarbetu bürokraatia vähendamisega ajalugu teha juba aastaga, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter.

Asusime poolteist aastat tagasi Tööandjate liidu liikmete abiga kaardistama üleliigset halduskoormust, ettevõtluse arendamist takistavaid õigusnorme ja muud tarbetut bürokraatiat. Tööandjate aktiivsus oli muljetavaldav, sest laekus üle 250 muutmist vajava koha, mis vormusid 140 konkreetseks ettepanekuks.

Seejärel lõi valitsus eelmisel kevadel riigikantselei juurde efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja, mille juhtimise usaldas ettevõtjatele ja mis kaasas kõik ministeeriumid. Nõukoda kogus lisaks tööandjatele veel ettevõtlusliitudelt ja kõikidelt huvilistelt kokku umbes 750 ettepanekut ebavajaliku halduskoormuse vähendamiseks.

Veidi enam kui aasta jooksul on nendest valitsusest läbi käinud 609, 156 on ministeeriumides analüüsimisel. Valitsuse arutatud ettepanekutest omakorda ca 500 on valitsus toetanud ja mõned Riigikoguski heaks kiidetud ehk muudatus on jõustunud. See näitab, et aastagagi on võimalik suuri muutusi teha ja seda hoogu tasub nüüd hoida.

Suurim murelaps – andmed

Kõige rohkem ettepanekuid laekus andmekohustuste vähendamiseks. Ettevõtjad esitavad riigile palju andmeid (taotluste juurde, statistikaaruandeid jne), kuid suur osa neist on riigil juba olemas mõnes registris või tuletatav olemasolevatest allikatest – näiteks raamatupidamistarkvarast või maksudeklaratsioonidest. Sama infot mitu korda esitamine kulutab ettevõtteil asjatult aega ja muid ressursse.

Olukorra muutmiseks on riik alustanud süsteemset andmepõhise aruandluse juurutamist. Selle asemel, et ettevõtja ise aruandeid täidaks ja esitaks, genereerib riik aruanded automaatselt juba olemasolevatest andmetest. Põhimõte on “küsi andmeid ainult üks kord” – kui riigil on info juba olemas, ei pea ettevõtja seda uuesti esitama.

Seda sammu võib pidada ajalooliseks, sest see kasutab lõpuni digitaalsete infosüsteemide võimalusi ja astub e-valitsuse kategoorias järgmisele arengutasemele. Siin on kohati takistuseks ettevõtjate enda tõrksus andmete jagamisel, kuid vaid nii on võimalik sellest halduskoormusest vabaneda – ja seeläbi ka riigi kuludest ja maksukoormust vähendada.

Planeeringute venimine tõstab hindu

Teine suur tükk majandusarengut pidurdavat halduskoormust on seotud planeeringute ja lubade menetlustega. Aastaid on arendused ja investeeringud topanud aeglaste planeerimis- ja loamenetluste taga, mis omakorda on pidurdanud ettevõtete arengut, maksutulu toovaid töökohti ning muutnud kodude ruutmeetrid tuhandeid eurosid kallimaks.

Mais võttis Riigikogu vastu planeerimisseaduse muudatused, millega neid probleeme lahendatakse. Edaspidi nõutakse detailplaneeringut vähemates olukordades ja senised menetlused muutuvad kiiremaks ning paindlikumaks, samal ajal kui Maa- ja Ruumiamet hakkab esmakordselt tegema sisulist järelevalvet selle üle, et omavalitsused menetleksid planeeringuid seaduslikult ja tähtaegselt.

Samuti on valmis ja kooskõlastusringil teinegi planeerimist lihtsustav eelnõu ning Riigikogus esimesel lugemisel ehitusseadustiku muudatused. Need on kõik väga olulised ja reformi mõõtu muudatused.

Vajalike oskustega töötajate puudus saab leevendust

Kolmas valdkond, kus valitsus ajaloolisi muudatusi tegi, puudutab Eesti ettevõtluskeskkonna üht suuremat nõrkust: vajalike oskustega töötajate puudust. See ei ole ainult tööandjate mure, sest tööjõu arvukusest on otseselt sõltuv ka avalike teenuste rahastus ja näiteks pensionide suurus.

Üha enam lisandub tööturule inimesi, kes on suutelised või soovivad töötada vaid osalise koormusega ehk paindlikumas töövormis. Eesti tööõigus vajas nende probleemide lahendamiseks hädasti muudatust. Tänaseks on Riigikogus vastu võetud paindlikku tööaega võimaldav töölepingu seaduse muudatus ja oskustöötajate puuduses valdkondades välistöötajate värbamist võimaldav erand, mis aitab inimesi tööturule tuua.

Ettepanekuid ja edasiminekuid on veel paljudes valdkondades tööohutusest ja andmekaitsest alkoholiregistri kaotamise ja auditeerimiskohustuste leevendamiseni.

Iga nõude juures peaks küsima, kas see on vajalik

Selline puhastustöö peaks aitama ka mõttemaailma muuta. Kuigi mõned neist reeglitest on kunagi olnud vajalikud ja tänaseks oma aja ära elanud, siis iga planeeritud reegli puhul peaks küsima, kas see tegelikult ikka on Eestile vajalik ja kasulik.

Suure osa neist muudatustest valmistasid ette majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi inimesed. Tulemuste järgi võib kinnitada, et majanduse konkurentsivõime kasvatamiseks on selle valitsuse majandusminister Erkki Keldo õige inimene õigel kohal. Ta on osanud meeskonna nii tööle panna, et vajalikud seadusmuudatused on suudetud kiiresti ette valmistada.

Pikk tee on veel minna

Kuigi tehtu annab põhjuse rahuloluks, siis see võiks olla alles algus, sest palju halduskoormust tuleb täna Euroopa Liidust. Valitsus on toetanud põhimõtet, mille kohaselt peavad ministeeriumid Euroopa nõudeid üle võtma vähimal nõutud määral, kuid direktiivide ja määrusete vastuvõtmise tempo tapab jätkuvalt ettevõtete konkurentsivõimet.

Tarbetu bürokraatia hind on Euroopa Liidus 150 miljardit eurot (ca 3,5 Eesti majandust). Euroopa Komisjon on küll lubanud ettevõtete halduskoormust vähemalt veerandi võrra vähendada, kuid reformide asemel saab seni rohkem peenhäälestusest rääkida ja mitmed ettepanekud on takerdunud Euroopa Parlamendi, nõukogu või liikmesriikide taha.

Näiteks enam kui 20 miljonit Euroopa tööandjat esindav BusinessEurope, mille liige on ka Eesti Tööandjate Keskliit, esitas komisjonile ligi 140 ettepanekut, millest arvesse on võetud vaid 7%.

Seetõttu kutsusid äsja BusinessEurope’i juhid ELi liidreid bürokraatia vähendamise lubadusest kinni pidama. Selleks tuleb kõrvaldada suurimad piiriülese äritegevuse takistused ühisturul, viia lõpuni juba alustatud lihtsustuspaketid (ehk Omnibusid), peatada uute koormavate reeglite kehtestamine ning vaadata üle kogu ELi senine seadusandlus. Näiteks on suur murekoht koormavad keskkonnanõuded, mille lihtsustamist ootavad ettevõtjad nii Euroopas kui meil.

Samuti tuleks järjekindlalt juurutada hea õigusloome põhimõtet “üks sisse, üks välja” ehk iga uue reegli kehtestamisel tuleks vähemalt üks senine kaotada. Selline distsipliin hoiab ära bürokraatia vaikse taastekke ja aitab kindlustada seni saavutatut.

Üleliigne bürokraatia toimib justkui varjatud maksuna – see kulutab raha ja aega, peletab investeeringuid, nõrgestab konkurentsivõimet võrreldes ELi-väliste turgudega, pidurdab innovatsiooni ja koormab eriti väikeettevõtteid. Just seetõttu on lisaks riikidele endile kärpida bürokraatiat julgelt ka ELi tasandil.

Artikkel ilmus esmalt ERR arvamusveergudel.