Tööandjad manifestis: ootame erakondadelt maksurahu
Värske „Tööandjate manifest“ seab sihi tõsta majanduse tootlikkus 110%-ni Euroopa Liidu keskmisest ja ootab erakondadelt neljaks aastaks maksurahu.
Värske „Tööandjate manifest“ seab sihi tõsta majanduse tootlikkus 110%-ni Euroopa Liidu keskmisest ja ootab erakondadelt neljaks aastaks maksurahu.
Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus avasid Eesti suurima ettevõtluskonkursi „Eesti parimad ettevõtted 2026“. Konkursi eesmärk on tunnustada kõrge lennuga Eesti ettevõtteid ja tõsta esile ettevõtlikkust. Ettevõtted saavad kandideerida ja Eesti inimesed ka tugevaid ettevõtteid soovitada 5. juulini, võitjad kuulutatakse välja 14. novembril toimuval auhinnagalal.
Mida tähendab oma valdkonnas kõrgliigasse jõudmine? Kuidas murda läbi nii, et sind märgatakse mitte ainult kodumaal, vaid ka maailma tasemel? Aastakümneid rahvusvahelisel areenil tegutsenud dirigent Neeme Järvi teab seda omast kogemusest. Ta on juhatanud maailma mainekamaid orkestreid ja kujundanud Eesti muusikakultuuri nähtavust üle piiride. Palusime maestrol enne majanduskonverentsi „Tuulelohe lend 2026“ avada, mida tähendab tema jaoks kõrgliigasse jõudmine ning mis on selle eelduseks.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Swedbank Eesti juht Olavi Lepp leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi peitub kapitaliturus ja pensionifondide tagasihoidlikus rollis kohalike ettevõtete kasvurahastajatena.
Juba 4. märtsil toob Kruiisiterminalis toimuv Eesti mõjukaim majanduskonverents „Tuulelohe lend 2026“ osalejateni vähemalt 9 kogemust, millest sa ei taha ilma jääda.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Threod Systems AS tegevjuht Arno Vaik leiab, et Eesti majanduse kasutamata võimalused ei peitu mitte ideede ega ressursside puuduses, vaid inimeste valmisolekus võtta vastutus oma valikute ja tegude eest.
"Eesti majandus on läbimas transformatsiooni," ütleb Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Eesti delegatsiooni juht Vincenzo Guzzo ja 4. märtsil toimuva majanduskonverentsi "Tuulelohe lend 2026" esineja.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Siemens Osakeyhtiö Eesti filiaali müügijuht Karlis Mesila leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi on suutlikkus liikuda investeerimishuvist reaalse tööstusinvesteeringu ja väärtusahela loomiseni.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Magnetic Group juht Risto Mäeots leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi on riigi ja ettevõtete ühine julgus konkureerida suurtes rahvusvahelistes hangetes.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Põhjamaade Investeerimispanga (NIB) asepresident Gunnar Okk leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi on ettevõtete ja ülikoolide koostöö ning teadmussiire.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Infortar juhatuse esimees ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juht Ain Hanschmidt leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi peitub selgemas spetsialiseerumises ja strateegiliste valikute tegemises, kus riik ja ettevõtjad liiguvad ühiselt kokkulepitud eesmärkide poole.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Auroom Wellness juht Marten Merdikes leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi on Eesti noored.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Eesti suurima tööstusettevõtte Lemeks kontserni asutaja ja juht Jüri Külvik leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi on lisandväärtuse kasvatamise vähene tähtsustamine.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse esimees Ursel Velve leiab, et Eesti majanduse üks suurimaid kasutamata võimalusi on andmetarkus.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Foxway Recommerce Mobiles operatiivjuht ja Foxway OÜ juhatuse liige Oliver Kotkas leiab, et Eesti majanduse kasutamata võimalus peitub olemasolevate ressursside targemas kasutamises.