Ragn-Sellsis on vahetusemeistrist saanud juhatuse liige, Nordeas on loodud töötajatele “koolituste metrookaart” ning ETS NORD kaasab aktiivselt tulevasi insenere. 2026. aasta „Aasta tööandja“ kolm nominenti räägivad, kuidas nad kasvatavad järelkasvu, arendavad juhte ja aitavad töötajatel muutuvas tööelus toime tulla.
Iseseisva ja ettevõtte jaoks olulise projekti eest vastutamine andis talle võimaluse rakendada õpingute käigus omandatud teadmisi, arendada erialaseid oskusi ning saada parem ettekujutus oma tulevikust logistika- ja tarneahela juhtimise valdkonnas.
Hea praktika võib anda palju enamat kui lihtsalt töökogemuse. See võib aidata mõista, milline valdkond päriselt kõnetab, millises töökeskkonnas ennast hästi tunned ja kuhu tahad edasi liikuda.
Noortele esimese erialase kogemuse pakkumine ei ole ainult investeering ettevõtte tulevikku, vaid panus kogu tööturu arengusse.
Praktikaprogrammi väärtust mõõdetakse sageli selle järgi, mitu noort praktikakohale kandideerib ja kui paljud neist pärast ettevõttesse tööle jäävad. Tegelikult on selle mõju palju laiem.
Praktika on sageli esimene päris kokkupuude tööeluga. See aitab aru saada, kuidas õpingutes omandatud teadmised tegelikus töökeskkonnas rakenduvad, millised oskused vajavad arendamist ja milline valdkond inimest päriselt kõnetab.
Tööjõupuudusest on saanud üks Eesti ettevõtete suurimaid väljakutseid. Ometi räägime liiga vähe sellest, et ettevõte, kes ei panusta täna noorte kaasamisse, võib homme seista silmitsi spetsialistide põua, vananeva kollektiivi ja ettevõtte konkurentsivõime aeglase hääbumisega, kirjutab "Parim väikeettevõtte praktikakoht 2025" tiitli pälvinud Kliimakaubamaja juhatuse esimees Margus Laanemägi.
Tööandjate keskliit kuulutas välja konkursi „Parim praktika 2026“, mille eesmärk on tunnustada organisatsioone, praktikajuhendajaid ja praktikante, kes panustavad teadlikult järelkasvu arendamisse ning aitavad kujundada tugevamat praktikakultuuri Eestis. Konkursile saab kandidaate esitada 27. maist kuni 30. septembrini 2026.
Eesti majanduse konkurentsivõime sõltub sellest, kas haridussüsteem suudab pakkuda tööturule vajalike teadmiste ja oskustega inimesi.
Eestis valitseb paradoksaalne olukord. Ettevõtted räägivad üha teravamast oskustööjõu puudusest, samal ajal on noorte töötus Eestis endiselt Euroopa kõrgemate seas. Meil on korraga nii noored, kes otsivad oma esimest võimalust, kui ka tööandjad, kes otsivad töötajaid.
Tööandjate keskliidu konkursi „Parim praktika 2025“ kutsehariduse kategoorias parima praktikandi tiitli võitnud Hannes Elder-Võsu sõnul aitab praktika lisaks erialastele oskustele mõista ka seda, milline töökoht, tööandja ja töökeskkond sulle päriselt sobivad.
Kui räägime tööjõupuudusest, tulevikutalentidest või noorte valmisolekust tööturule siseneda, keskendume sageli sellele, mida noored või neid ette valmistavad koolid peaksid tegema teisiti. Harvem küsime, mida saaksid juba varakult teha ka tööandjad, kirjutab "Parim praktika 2026" konkursi kuldsponsori Swedbanki värbamisjuht Anette Kink.
Praktikaga seotud probleemid algavad lünklikust ettevalmistusest ja puudulikust suhtlusest.
Käesoleva statuudiga kehtestatakse parimaid praktikavõimalusi pakkuvate organisatsioonide, parimate praktikajuhendajate ning parimate praktikantide valimise ja tunnustamise kord „Parim praktika 2026“ konkursil.
Praktikat nähakse sageli kui hooajalist tegevust, suveks abiliste leidmise või tööandja brändingu ühe väikese osana. Ericsson Eesti kogemus näitab vastupidist.