Tippjuhid: mugavus tapab ambitsiooni
Lakkamatute väliskeskkonnast tulevate kriiside kõrval räsib nii ettevõtjate kui tavainimeste julgust ka juba saavutatud edu ja heaolu.
Lakkamatute väliskeskkonnast tulevate kriiside kõrval räsib nii ettevõtjate kui tavainimeste julgust ka juba saavutatud edu ja heaolu.
Millele keskenduda ja mis samme peab Eesti majanduse järgmisele arenguetapile ehk suurema lisandväärtuse poole juhtimiseks tegema, seda selgitavad värskes saates Jüri Külvik, Ain Hanschmidt, Martin Sutrop, Sirli Männiksaar, Mart Saarma ja Marju Lauristin.
"Eelmisel aastal kandideerisin üle 20 praktikakohale. Konkurss oli väga karm," ütleb Kaisa Arumeel, kes tänaseks töötab Telias äriarendusjuhina. „Aga minul õnneks vedas!“
Eesti julgeolekukeskkond muutub ja tööandjate roll ühiskondlikus tsiviilvalmisolekus kasvab. Kuidas saavad ettevõtted sellesse panustada ja mida riik tööandjalt tegelikult ootab? Sellest räägime "Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale" kohtumisel.
Hea juhtimise kuu tõi fookusesse juhtimise kvaliteedi ja selle mõju majandusele. Selle raames jagasid tunnustatud juhid oma mõtteid juhtimisest, majanduskasvust ja isiklikest õppetundidest. Siin on OIXIO Groupi juhatuse esimees ja Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees ning Innovatsiooni Käivituskoja juht Ivo Suursoo vaade.
Eesti majanduse suurim probleem ei ole kapitali puudus, vaid otsustusjulguse defitsiit. Raha liigub sinna, kus juhid julgevad sihti seada, kirjutab Tööandjate keskliidu "Juhtimiskunsti klubi" patroon Kadri Mägi-Lehtsi.
Eestlased ei pruugi olla küll parimad müügimehed, aga alandlikkus, millega silma paistetakse, võib avada eksporditurgudel palju uksi ja võita suurkliente, sõnas Magnetic Groupi juht Risto Mäeots Eesti Tööandjate Keskliidu konverentsil „Tuulelohe lend 2026“.
2026. ja 2027. aasta toovad reservõppekogunemiste korralduses ja mahus olulisi muudatusi, mis mõjutavad otseselt tööandjate igapäevast töökorraldust.
Eesti Tööandjate Keskliit korraldab koos Haridus- ja Noorteametiga töökohapoolsetele praktikajuhendajatele ja koolide esindajatele konverentsi „Päevapüük“, mis toimub 25. märtsil Tallinnas Ülemiste Citys.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juhi ja Infortari juhatuse esimehe Ain Hanschmidti kõne “Tuulelohe lend 2026” majanduskonverentsil, 4. märtsil 2026.
Mida tähendab oma valdkonnas kõrgliigasse jõudmine? Kuidas murda läbi nii, et sind märgatakse mitte ainult kodumaal, vaid ka maailma tasemel? Aastakümneid rahvusvahelisel areenil tegutsenud dirigent Neeme Järvi teab seda omast kogemusest. Ta on juhatanud maailma mainekamaid orkestreid ja kujundanud Eesti muusikakultuuri nähtavust üle piiride. Palusime maestrol enne majanduskonverentsi „Tuulelohe lend 2026“ avada, mida tähendab tema jaoks kõrgliigasse jõudmine ning mis on selle eelduseks.
Niipea, kui valitsus ja poliitikud maksufestivalile joone alla tõmbasid, hakkas majandus kasvama. See näitab selgelt, kui oluline on maksurahu ja maksustabiilsus, rõhutab Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juht Ain Hanschmidt.
Saates tuleb juttu lisaks tööjõupuuduse mure lahendamisele veel kindlustunde kasvatamisest, energiahindadest, välisinvesteeringute meelitamisest ja suure miinusega riigieelarve mõjust ettevõtlusele.
Majanduskonverentsi “Tuulelohe lend 2026” esineja ning Swedbank Eesti juht Olavi Lepp leiab, et Eesti majanduse üks suuremaid kasutamata võimalusi peitub kapitaliturus ja pensionifondide tagasihoidlikus rollis kohalike ettevõtete kasvurahastajatena.
2026. aastal seitse fookusteemat, mis suunavad Eesti Tööandjate Keskliidu tööd liikmete ja kogu Eesti ettevõtluskeskkonna heaks.