Kriisiolukorras oodatakse tööandjalt selgust ja kindlustunnet

Tööandjate keskliidu riigikaitseteemaliste veebikohtumiste sarja „Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale“ aprillikuu kohtumisel keskenduti tsiviilvalmisolekule ja kriisideks ettevalmistusele. Päästeameti ennetustöö osakonna juht Janika Usin ja Siseministeeriumi kriisivalmiduse osakonna nõunik ning osakonna juhataja ülesandeid täitev Marrieliisa Rullinkoff rõhutasid, et kriisivalmidus ei ole ainult riigi ülesanne. Sama oluline roll on tööandjal, sest just töökohal veedavad inimesed suure osa oma ajast ning kriisi korral ootavad nad selgust, juhiseid ja kindlustunnet ka oma organisatsioonilt.

Valmisolek algab inimesest. Päästeameti sõnul ei teki kriisivalmidus dokumentidest, vaid sellest, kas inimesed teavad, mida teha, oskavad seda teha ja mõistavad, mida neilt oodatakse.

Organisatsioon peab läbi mõtlema, millised teenused peavad kriisi ajal jätkuma, millised rollid on töötajatel ja kuidas info liigub. Uue õhuohu valguses tuleb kriisiplaanid üle vaadata ka sellest vaatenurgast.

Valmisoleku kitsaskohad on sarnased

Praktikas jäävad ettevõtted sageli toppama samades kohtades. Levinumad puudused on rollide ebaselgus, läbimängimata olukorrad, liiga keerulised juhised, sõnumite vähene kordamine ning see, et ei ole harjutatud tegutsemist olukorras, kus tavapärased side- ja töövahendid ei toimi. Lihtne ja arusaadav kriisiplaan on parem kui mahukas dokument, mida keegi päriselt ei kasuta.

Oluline osa valmisolekust algab töötaja kodusest hakkamasaamisest. Kui inimene ei tunne end kriisis kindlalt oma pere pärast, on tal keeruline keskenduda tööülesannetele. Seetõttu soovitab Päästeamet tööandjatel toetada töötajate isiklikku kriisiteadlikkust, kasutada koolitusi ja e-õpet ning rääkida kriisidest ka läbi praktiliste näidete ja kogemuste. Päästeamet pakub organisatsioonidele selleks tasuta kriisikoolitusi.

Tööandja on kriisis usaldusväärseks infokanaliks

Siseministeeriumi vaates on tööandja kriisis ennekõike usaldusväärne infokanal. Marrieliisa Rullinkoff rõhutas, et kriisiolukorras rahustab inimesi teadmine, mis toimub ja mida järgmisena teha. Kui ametlik info liigub aeglaselt või killustunult, tekib kiiresti paanika ja kaos.

Tööandja saab seda ennetada, kui ta suudab oma inimestele anda kinnitatud infot, hoida rahulikku tooni ja leppida varem kokku, kuidas kriisi esimestel tundidel tegutsetakse. Siseministeeriumi hinnangul kuulatakse ja usaldatakse kriisiolukorras oma tööandjat sageli rohkem kui meediat.

Riigi ootused on praktilised

Riigi ootused tööandjale ei ole niivõrd bürokraatlikud kui praktilised. Tööandjalt oodatakse, et ta järgib ametlikke juhiseid, ei levita kontrollimata infot, võimaldab töötajatel täita riigi pandud kohustusi ning teeb vajadusel koostööd kohaliku omavalitsuse ja riigiasutustega.

Samuti eeldatakse, et ettevõte suudab vähemalt kriisi algfaasis iseseisvalt toimida. See tähendab, et olemas on esmane tegevusplaan, ülevaade haavatavustest ja sõltuvustest, selgus kriitilistes rollides töötavate inimeste osas ning vajalikud varud.

Kas organisatsioon on kriisiolukorraks valmis?

Päästeamet soovitab juhtidel alustada põhilisemast ja hinnata, millised riskid organisatsiooni reaalselt ohustavad, millised on ettevõtte haavatavused ja tarneriskid, kas olemas on toimiv plaan, vajalikud varud, selged kriisirollid, sobiv töökeskkond või varuasukoht ning kas partneritega on ühised tegevused läbi räägitud.

Kriisiolukorras ei ole aega plaani alles koostama hakata. Selleks hetkeks peavad vähemalt peamised stsenaariumid, otsustuskohad ja esimesed tegevussammud olema juba varem läbi mõeldud ja võimalusel ka läbi harjutatud.

Kohtumise järeldus oli selge: kriisivalmidus ei ole kõrvalteema, vaid osa heast juhtimisest. Tööandja ei pea kriisi üksinda lahendama, kuid ta peab olema valmis hoidma oma inimesi, tööd ja infovälja koos. See aitab kasvatada kindlustunnet ja vähendada paanikat. Nii saab hoida ettevõtte toimimas ja toetada laiemalt ka ühiskonna vastupanuvõimet.

“Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale” järgmine kohtumine

Tööandjate keskliidu veebikohtumiste sarja “Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale” eesmärk on tugevdada ühiskondlikku kindlustunnet ning pakkuda tööandjatele usaldusväärset ja ajakohast infot Eesti riigikaitse olukorra, siseturvalisuse, kriisideks valmistumise ja tööandjate rolli kohta muutuvas julgeolekukeskkonnas.

Kohtumiste sari toimub Tööandjate keskliidu projekti “Tööandjad riigikaitses: teadlikkus, valmisolek ja väärtushoiakud muutuvas julgeolekukeskkonnas” raames, mida toetab Kaitseministeerium.

“Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale” järgmine kohtumine toimub 17. juunil ja fookusesse võetakse tehnoloogia roll ja taktikaline innovatsioon.

Lisainfot jagab Tööandjate keskliidu kommunikatsiooni ja projektijuhtimise spetsialisti Evelyn Parv | evelyn(at)employers.ee.