Evelyn Parv: aja annetamist saab omale lubada nii rikas kui vaene

Heategevusest rääkides mõeldakse esimesena rahalistele annetustele. Raha on vajalik, kuid sama oluline on aeg. Ja seda saab annetada nii rikas kui vaene, selgitab Tööandjate keskliidu kommunikatsiooni- ja projektijuhtimise spetsialist Evelyn Parv Äripäeva arvamusveergudel.
Kevad äratab soovi midagi ära teha nii kodus kui laiemalt kogukonnas. Pole juhus, et just sel ajal toimub Teeme Ära talgupäev, mil tuhanded inimesed üle Eesti jõud ühendavad ja palju vajalikke töid ära teevad.
Samas kuulen sageli, et vabatahtlikuks panustamiseks lihtsalt ei ole aega. Ent Kantar Emori meediapäeva uuringu andmetel veedavad eestlased vanuses 15–74 mobiiltelefonis keskmiselt kolm tundi päevas – peamiselt sotsiaalmeedias ja uudisportaalides. Seega taandub küsimus valikutele: kas jääme kurtma, mis halvasti on, või otsustame ise oma aega panustada muutuse ellu toomiseks.
Väikesed teod, päris mõju
Vabatahtlik panustamine ei pea tähendama tingimata suuri projekte. See võib olla üks päev talgutel, paar tundi Toidupangas, oma oskuste jagamine mõnele vabaühendusele või vestlus inimesega, kes tahab eesti keelt harjutada. Just sellised väikesed ja regulaarsed teod loovad tegeliku muutuse – lahendavad päris probleeme, aga annavad midagi ka tagasi panustajale. Sageli isegi rohkem, kui alguses arvata oskame.
Miks tööandjad seda teevad?
Juba ligi kümme aastat tagasi kutsus toonane Swedbanki juht Robert Kitt Äripäev veergudel tööandjaid üles andma oma töötajatele ühe tasustatud vaba päeva aastas, et panustada heategevusse. Nagu toona ka välja toodi, ei ole probleem mitte tahtes, vaid ajas ning leiti, et tööandjal on võimalus seda barjääri vähendada ja seeläbi saadud kogemuse vabatahtlikku panustamist inimeste igapäevaellu tuua.
Tööandjate keskliidu algatuse „Annetame Aega” juhina olen näinud, kuidas üha rohkem tööandjaid panustab kogukonda teadliku ja jätkusuutliku valikuna, mitte ühekordse kampaaniana.
Näiteks LEI Registri operatsioonide spetsialist ja vabatahtlikkuse eestvedaja Anne Nestor ütleb, et vabatahtlik tegevus pakub häid emotsioone mitmel tasandil – rõõmu iseenda, kolleegide, ettevõtte ning toetatud organisatsiooni üle. „Hea eesmärgi nimel tegutsemine mõjub hästi tiimitundele, sest see võimaldab õppida tundma oma töökaaslasi väljaspool töörolle ja rääkida teemadel, mis koosoleku päevakorda tavaliselt ei jõua.”
Siseministeeriumi meeskond on kogenud, et vabatahtlik tegevus pakub alternatiivi tavapärastele meeskonnakoolitustele. Praktiliste ülesannete lahendamine väljaspool töökeskkonda aitab murda rutiini, maandada stressi ja annab võimaluse õppida midagi uut.
Lisaks heale tundele on siin ka tööandja jaoks selge praktiline väärtus – inimesed soovivad üha enam töötada organisatsioonides, mille väärtused ühtivad nende omadega, ja kogukondlik panustamine on järjest enam osa töökultuurist.
Mitte ainult raha ei loo muutust
Heategevusest rääkides mõeldakse esimesena rahalistele annetustele. Raha on kahtlemata vajalik, kuid sama oluline on aeg.
Kolmanda sektori organisatsioonid ütlevad järjest selgemalt, et lisaks rahale napib neil inimesi – neid, kes panustavad oma aja, oskuste ja teadmistega. See on koht, kus igaüks meist saab midagi ära teha.
Vabatahtlikud loovad kindlustunnet
Vabatahtlik tegevus ei tähenda ainult heategevust selle tavapärases mõttes. Suur osa meie ühiskonna toimimisest ja kriisivalmidusest toetub vabatahtlikule panusele – Kaitseliidu ja Naiskodukaitse liikmed, vabatahtlikud päästekomandod.
Ka see on oma aja, oskuste ja teadmiste jagamine, mille mõju ulatub palju kaugemale ühest konkreetsest teost. Teadmine, et meie ümber on inimesed, kes regulaarselt harjutavad ja on vajadusel kogukonda toetamas, kasvatab kindlustunnet.
Vahel piisab ühest
Põhjamaades ja Ameerika Ühendriikides on vabatahtlik panustamine loomulik osa ühiskonna toimimisest – mitte eraldi tegevus, vaid osa inimeste ja tööandjate igapäevaelust. Samas suunas saame liikuda ka meie, samm-sammult, läbi kogemuste, mis kujundavad harjumusi. Vahel piisab ühest tunnist, päevast või kord nädalas toimuvast vestlusest keelesõbraga.
Aeg on hinnalisim kingitus ja valik on igaühe enda teha – kas kurdame edasi või ulatame abikäe.
Artikkel ilmus esmakordselt ajalehe Äripäev veergudel.