Kadri Mägi-Lehtsi: Eesti majandus vajab enamat kui arutelu kontoritooli asukohast
Kui Eesti tahab olla jõukam, ei saa meie konkurentsieelis olla see, et eestlane istub teistest kauem tööl. Me peame oskama teha targemini, kiiremini ja suurema mõjuga.
Kui Eesti tahab olla jõukam, ei saa meie konkurentsieelis olla see, et eestlane istub teistest kauem tööl. Me peame oskama teha targemini, kiiremini ja suurema mõjuga.
Eesti, Läti ja Leedu ettevõtluskeskkonnal on palju ühist - oleme väikesed ja avatud majandused, sõltume tugevalt ekspordist ning asume Euroopa Liidu idapiiril, kus geopoliitilised ja julgeolekuriskid mõjutavad otseselt ka ettevõtete investeerimisotsuseid ja konkurentsivõimet. Seetõttu otsustasid kolme riigi tööandjate keskliidud tihendada koostööd ning sõnastada ühised prioriteedid ja tegevusraamistiku.
Eesti julgeolek ja majanduse tugevus käivad käsikäes ning riigikaitses on oma roll igal tööandjal. Septembris toimunud „Kindlustunde kompassi“ seminaril uurisime, mida tähendab muutunud julgeolekukeskkond tööandjatele, milliseid võimalusi pakub kiiresti kasvav kaitsetööstus ning kuidas saab riigikaitsesse panustada ka ettevõte, kes kaitsetööstuses ei tegutse.
Statistikaameti värsketel andmetel kasvas keskmine brutokuupalk tänavu teises kvartalis aastaga 117 euro võrra ehk 2243 euroni. Töötaja jaoks on see hea uudis, sest palgakasv ületab taas hinnatõusu ja ostujõud paraneb. Ettevõtete jaoks on pilt keerulisem, sest palgad kasvavad tootlikkusest kiiremini.
Värske „Tööandjate manifest“ seab sihi tõsta majanduse tootlikkus 110%-ni Euroopa Liidu keskmisest ja ootab erakondadelt neljaks aastaks maksurahu.
Klaas on pooltäis. Kui veel hiljuti tundus, et majanduslangus ja elukallidus ei kavatsegi taltuda ning peagi püstitatakse majanduses ka kõige valusamad ja süngemad rekordid, siis värske statistika süstib mõõdukalt optimismi, kirjutab Tööandjate Keskliidu president Ain Hanschmidt oma pöördumisest värskes "Tööandjate manifestis 2026: Aeg anda endast 110%".
Tööandjate Keskliidu üldkoosolek kinnitas 25. augustil manifesti „Aeg anda endast 110%”. See seab sihi, et Eesti majanduse tootlikkus peab jõudma... Loe edasi › Üldkoosolek kinnitas värske Tööandjate manifesti “Aeg anda endast 110%”
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu esimehe Ain Hanschmidti kõne keskliidu üldkoosolekul, 25. septembril 2026.
Õige eesmärgi ja ambitsiooniga saab ühiskonnale kalli ja tarbetu bürokraatia vähendamisega ajalugu teha juba aastaga, selgitab Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter.
Täiskasvanu hobikorras õppimist ei peagi riik ehk maksumaksja kinni maksma, kommenteerib Tööandjate keskliidu volikogu liige ja hariduse töörühma juht Veljo Konnimois aianduskoolides tehtud muudatusi. Need ümberkorraldused on hariduses mõistlikud ja hädavajalikud.
Eestis räägitakse üha enam juhtimise kvaliteedist kui konkurentsieelisest. See on positiivne areng. Samas tekib küsimus, kas hindame juhtimise taset piisavalt ambitsioonikalt või võrdleme end endiselt peamiselt iseendaga, kirjutab Tööandjate keskliidu "Juhtimiskunsti klubi" patroon Kadri Mägi-Lehtsi.
Ambitsioon ja nälg saavutuste järele on Eestis vähenemas ja see on probleem, tõdeb saates „Tööandjate tund" Südamekodude nõukogu juht ja Karell Kiirabi nõukogu liige Martin Kukk.
Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus avasid Eesti suurima ettevõtluskonkursi „Eesti parimad ettevõtted 2026“. Konkursi eesmärk on tunnustada kõrge lennuga Eesti ettevõtteid ja tõsta esile ettevõtlikkust. Ettevõtted saavad kandideerida ja Eesti inimesed ka tugevaid ettevõtteid soovitada 5. juulini, võitjad kuulutatakse välja 14. novembril toimuval auhinnagalal.
Konkursi "Parim juht 2026" tiitli pälvis riigikontrolör Janar Holm. Janar Holm pälvis personalijuhtimise ühingu PARE, Eesti Tööandjate Keskliidu, Äripäeva ja Pärnu Juhtimiskonverentsi korraldatud konkursil žürii tunnustuse selle eest, et tegutseb avalikus sektoris ambitsioonika, inspireeriva ja julge juhina, kes ei karda tõstatada ebamugavaid teemasid ja suudab keerulisi riigi nüansse ühiskonnale lihtsalt selgitada.
Sellest, kui teadlikult on praktikandi saabumine läbi mõeldud, sõltub sageli kogu praktika edasine kulg. Kas praktikant tunneb end oodatuna ja saab meeskonna osaks või jääb ta ajutiseks abiliseks, kes liigub töövoogude kõrval ega saa päriselt aru, kuhu ja miks panustada, sõltub just esimestest kokkulepetest ja ettevalmistusest.