Täiskasvanu hobikorras õppimist ei peagi riik ehk maksumaksja kinni maksma, kommenteerib Tööandjate keskliidu volikogu liige ja hariduse töörühma juht Veljo Konnimois aianduskoolides tehtud muudatusi. Need ümberkorraldused on hariduses mõistlikud ja hädavajalikud.
Eestis räägitakse üha enam juhtimise kvaliteedist kui konkurentsieelisest. See on positiivne areng. Samas tekib küsimus, kas hindame juhtimise taset piisavalt ambitsioonikalt või võrdleme end endiselt peamiselt iseendaga, kirjutab Tööandjate keskliidu "Juhtimiskunsti klubi" patroon Kadri Mägi-Lehtsi.
Ambitsioon ja nälg saavutuste järele on Eestis vähenemas ja see on probleem, tõdeb saates „Tööandjate tund" Südamekodude nõukogu juht ja Karell Kiirabi nõukogu liige Martin Kukk.
Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus avasid Eesti suurima ettevõtluskonkursi „Eesti parimad ettevõtted 2026“. Konkursi eesmärk on tunnustada kõrge lennuga Eesti ettevõtteid ja tõsta esile ettevõtlikkust. Ettevõtted saavad kandideerida ja Eesti inimesed ka tugevaid ettevõtteid soovitada 5. juulini, võitjad kuulutatakse välja 14. novembril toimuval auhinnagalal.
Konkursi "Parim juht 2026" tiitli pälvis riigikontrolör Janar Holm. Janar Holm pälvis personalijuhtimise ühingu PARE, Eesti Tööandjate Keskliidu, Äripäeva ja Pärnu Juhtimiskonverentsi korraldatud konkursil žürii tunnustuse selle eest, et tegutseb avalikus sektoris ambitsioonika, inspireeriva ja julge juhina, kes ei karda tõstatada ebamugavaid teemasid ja suudab keerulisi riigi nüansse ühiskonnale lihtsalt selgitada.
Sellest, kui teadlikult on praktikandi saabumine läbi mõeldud, sõltub sageli kogu praktika edasine kulg. Kas praktikant tunneb end oodatuna ja saab meeskonna osaks või jääb ta ajutiseks abiliseks, kes liigub töövoogude kõrval ega saa päriselt aru, kuhu ja miks panustada, sõltub just esimestest kokkulepetest ja ettevalmistusest.
Vajalike oskustega töötajate puuduse leevendamiseks tuleb kasutada kõiki mõistlikke lahendusi, et Eesti ettevõtted saaksid kasvada ja rahvusvahelises konkurentsis püsida. Üks tõhusamaid võimalusi on välistöötajate kaasamine, mis aitab hoida majanduse arengutempo stabiilsena ning suurendada riigi maksutulu.
21. aprillil tähistame rahvusvahelist loovuse ja innovatsiooni päeva praktilise hommikuseminariga, mis on suunatud ettevõtetele, kes soovivad teadus- ja arendustegevusse panustada targalt ning saada selleks maksimaalset tuge.
Lakkamatute väliskeskkonnast tulevate kriiside kõrval räsib nii ettevõtjate kui tavainimeste julgust ka juba saavutatud edu ja heaolu.
Žürii valis välja kolm inimest, kelle seast selgub tänavune aasta parim juht. Finaalis on Meliva Eesti juht Marja-Liisa Alop, riigikontrolör Janar Holm ja T1 Keskuse juht Tarmo Hõbe.
Millele keskenduda ja mis samme peab Eesti majanduse järgmisele arenguetapile ehk suurema lisandväärtuse poole juhtimiseks tegema, seda selgitavad värskes saates Jüri Külvik, Ain Hanschmidt, Martin Sutrop, Sirli Männiksaar, Mart Saarma ja Marju Lauristin.
Hea juhtimise kuu tõi fookusesse juhtimise kvaliteedi ja selle mõju majandusele. Selle raames jagasid tunnustatud juhid oma mõtteid juhtimisest, majanduskasvust ja isiklikest õppetundidest. Siin on OIXIO Groupi juhatuse esimees ja Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees ning Innovatsiooni Käivituskoja juht Ivo Suursoo vaade.
Eesti majanduse suurim probleem ei ole kapitali puudus, vaid otsustusjulguse defitsiit. Raha liigub sinna, kus juhid julgevad sihti seada, kirjutab Tööandjate keskliidu "Juhtimiskunsti klubi" patroon Kadri Mägi-Lehtsi.
Eestlased ei pruugi olla küll parimad müügimehed, aga alandlikkus, millega silma paistetakse, võib avada eksporditurgudel palju uksi ja võita suurkliente, sõnas Magnetic Groupi juht Risto Mäeots Eesti Tööandjate Keskliidu konverentsil „Tuulelohe lend 2026“.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juhi ja Infortari juhatuse esimehe Ain Hanschmidti kõne “Tuulelohe lend 2026” majanduskonverentsil, 4. märtsil 2026.