Praktika on sageli esimene päris kokkupuude tööeluga. See aitab aru saada, kuidas õpingutes omandatud teadmised tegelikus töökeskkonnas rakenduvad, millised oskused vajavad arendamist ja milline valdkond inimest päriselt kõnetab.
Tööjõupuudusest on saanud üks Eesti ettevõtete suurimaid väljakutseid. Ometi räägime liiga vähe sellest, et ettevõte, kes ei panusta täna noorte kaasamisse, võib homme seista silmitsi spetsialistide põua, vananeva kollektiivi ja ettevõtte konkurentsivõime aeglase hääbumisega, kirjutab "Parim väikeettevõtte praktikakoht 2025" tiitli pälvinud Kliimakaubamaja juhatuse esimees Margus Laanemägi.
Eesti majanduse konkurentsivõime sõltub sellest, kas haridussüsteem suudab pakkuda tööturule vajalike teadmiste ja oskustega inimesi.
Eestis valitseb paradoksaalne olukord. Ettevõtted räägivad üha teravamast oskustööjõu puudusest, samal ajal on noorte töötus Eestis endiselt Euroopa kõrgemate seas. Meil on korraga nii noored, kes otsivad oma esimest võimalust, kui ka tööandjad, kes otsivad töötajaid.
Tööandjate keskliidu konkursi „Parim praktika 2025“ kutsehariduse kategoorias parima praktikandi tiitli võitnud Hannes Elder-Võsu sõnul aitab praktika lisaks erialastele oskustele mõista ka seda, milline töökoht, tööandja ja töökeskkond sulle päriselt sobivad.
Kui räägime tööjõupuudusest, tulevikutalentidest või noorte valmisolekust tööturule siseneda, keskendume sageli sellele, mida noored või neid ette valmistavad koolid peaksid tegema teisiti. Harvem küsime, mida saaksid juba varakult teha ka tööandjad, kirjutab "Parim praktika 2026" konkursi kuldsponsori Swedbanki värbamisjuht Anette Kink.
Praktikaga seotud probleemid algavad lünklikust ettevalmistusest ja puudulikust suhtlusest.
Tööandjate keskliit kuulutas välja konkursi „Parim praktika 2026“, mille eesmärk on tunnustada organisatsioone, praktikajuhendajaid ja praktikante, kes panustavad teadlikult järelkasvu arendamisse ning aitavad kujundada tugevamat praktikakultuuri Eestis. Konkursile saab kandidaate esitada 27. maist kuni 30. septembrini 2026.
Kõrge Eesti noorte töötuse lahendamise võti on riigi kõrval ka noorte endi ning tööandjate kätes, kirjutab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
Käesoleva statuudiga kehtestatakse parimaid praktikavõimalusi pakkuvate organisatsioonide, parimate praktikajuhendajate ning parimate praktikantide valimise ja tunnustamise kord „Parim praktika 2026“ konkursil.
Praktikat nähakse sageli kui hooajalist tegevust, suveks abiliste leidmise või tööandja brändingu ühe väikese osana. Ericsson Eesti kogemus näitab vastupidist.
Sellest, kui teadlikult on praktikandi saabumine läbi mõeldud, sõltub sageli kogu praktika edasine kulg. Kas praktikant tunneb end oodatuna ja saab meeskonna osaks või jääb ta ajutiseks abiliseks, kes liigub töövoogude kõrval ega saa päriselt aru, kuhu ja miks panustada, sõltub just esimestest kokkulepetest ja ettevalmistusest.
Tööandjate keskliidu konkursi „Parim praktika 2025“ kõrghariduse kategooria võitjaks valitud Ekke Jaak Valge lugu kinnitab, et hästi korraldatud praktika on karjäärivalikuid kujundav kogemus. Praktiline vastutus, juhendaja tugi ja meeskonda kaasamine andsid talle kindluse oma valikutes edasi liikuda.
"Eelmisel aastal kandideerisin üle 20 praktikakohale. Konkurss oli väga karm," ütleb Kaisa Arumeel, kes tänaseks töötab Telias äriarendusjuhina. „Aga minul õnneks vedas!“
Hea juhtimise kuu tõi fookusesse juhtimise kvaliteedi ja selle mõju majandusele. Selle raames jagasid tunnustatud juhid oma mõtteid juhtimisest, majanduskasvust ja isiklikest õppetundidest. Siin on OIXIO Groupi juhatuse esimees ja Tööandjate keskliidu volikogu aseesimees ning Innovatsiooni Käivituskoja juht Ivo Suursoo vaade.