Eesti julgeolek ja majanduse tugevus käivad käsikäes ning riigikaitses on oma roll igal tööandjal. Septembris toimunud „Kindlustunde kompassi“ seminaril uurisime, mida tähendab muutunud julgeolekukeskkond tööandjatele, milliseid võimalusi pakub kiiresti kasvav kaitsetööstus ning kuidas saab riigikaitsesse panustada ka ettevõte, kes kaitsetööstuses ei tegutse.
Eesti Tööandjate Keskliit peab põhjendamatuks valitsuse otsust jätta jõustamata Töötukassa nõukogu ettepanek langetada 2028. aastast töötuskindlustusmakse määra. Maksu langetamine jätaks Eesti inimestele ja ettevõtetele aastas ligi 50 miljonit eurot rohkem kätte.
Hea praktika võib anda palju enamat kui lihtsalt töökogemuse. See võib aidata mõista, milline valdkond päriselt kõnetab, millises töökeskkonnas ennast hästi tunned ja kuhu tahad edasi liikuda.
Värske „Tööandjate manifest“ seab sihi tõsta majanduse tootlikkus 110%-ni Euroopa Liidu keskmisest ja ootab erakondadelt neljaks aastaks maksurahu.
Maksudebati eesmärk ei tohiks olla jõudmine maksutõusudega Euroopa keskmise maksukoormuseni, vaid tagada avalike teenuste rahastamisel võimalikult konkurentsivõimeline maksusüsteem, selgitab Tööandjate keskliidu majanduse valdkonnajuht Raul Aron. See toob riiki raha juurde ja kasvatab maksutulu.
17. juunil toimuval Eesti Tööandjate Keskliidu veebikohtumisel „Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale“ keskendume tehnoloogia rollile ja taktikalisele innovatsioonile ning räägime sellest, kuidas droonitehnoloogia areng mõjutab ettevõtete turvalisust, toimimist ja riske juba täna.
Praktikat nähakse sageli kui hooajalist tegevust, suveks abiliste leidmise või tööandja brändingu ühe väikese osana. Ericsson Eesti kogemus näitab vastupidist.
Heategevusest rääkides mõeldakse esimesena rahalistele annetustele. Raha on vajalik, kuid sama oluline on aeg. Ja seda saab annetada nii rikas kui vaene, kirjutab Tööandjate keskliidu kommunikatsiooni- ja projektijuhtimise spetsialist Evelyn Parv.
Päästeameti ennetustöö osakonna juht Janika Usin ja Siseministeeriumi kriisivalmiduse osakonna nõunik ning osakonna juhataja ülesandeid täitev Marrieliisa Rullinkoff rõhutasid "Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale“ aprillikuu kohtumisel, et kriisivalmidus ei ole ainult riigi ülesanne. Sama oluline roll on tööandjal, sest just töökohal veedavad inimesed suure osa oma ajast ning kriisi korral ootavad nad selgust, juhiseid ja kindlustunnet ka oma organisatsioonilt.
Lakkamatute väliskeskkonnast tulevate kriiside kõrval räsib nii ettevõtjate kui tavainimeste julgust ka juba saavutatud edu ja heaolu.
Eesti julgeolekukeskkond muutub ja tööandjate roll ühiskondlikus tsiviilvalmisolekus kasvab. Kuidas saavad ettevõtted sellesse panustada ja mida riik tööandjalt tegelikult ootab? Sellest räägime "Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale" kohtumisel.
2026. ja 2027. aasta toovad reservõppekogunemiste korralduses ja mahus olulisi muudatusi, mis mõjutavad otseselt tööandjate igapäevast töökorraldust.
Eesti Tööandjate Keskliit korraldab koos Haridus- ja Noorteametiga töökohapoolsetele praktikajuhendajatele ja koolide esindajatele konverentsi „Päevapüük“, mis toimub 25. märtsil Tallinnas Ülemiste Citys.
2026. aastal seitse fookusteemat, mis suunavad Eesti Tööandjate Keskliidu tööd liikmete ja kogu Eesti ettevõtluskeskkonna heaks.
Tööandjate riigikaitseteemalise veebikohtumiste sarja "Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale" veebruarikuu sündmuse fookusteemat "Reservväelased tööelus ehk mida toob 2026. aasta?" avavad Kaitseministeeriumi kaitsetahte ja inimvarapoliitika osakonna juhataja Markus Rosin ja Kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna ülem Margot Künnapuu.