Kaitsevõime tugevdamisel on roll igal ettevõttel
Eesti julgeolek ja majanduse tugevus käivad käsikäes ning riigikaitses on oma roll igal tööandjal. Septembris toimunud „Kindlustunde kompassi“ seminaril uurisime, mida tähendab muutunud julgeolekukeskkond tööandjatele, milliseid võimalusi pakub kiiresti kasvav kaitsetööstus ning kuidas saab riigikaitsesse panustada ka ettevõte, kes kaitsetööstuses ei tegutse.
Tööandjate Keskliidu riigikaitseteemaliste kohtumiste sarja „Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale“ 23. septembril toimunud seminaril „Ettevõtete roll ja võimalused muutuvas julgeolekukeskkonnas“ kohtusid riigikaitse, kaitsetööstuse ja tööandjate vaade.
Kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Viktor Kalnitski rääkis Eesti julgeolekuolukorrast ja sõjalise kaitse arengutest. Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuht Kalev Koidumäe ja klastrijuht Rene Ehasalu andsid ülevaate kaitsetööstuse kiirest arengust ning sellest, kuidas saavad ka seni kaitsevaldkonnast eemal olnud ettevõtted selle väärtusahelasse siseneda. Tööandja vaadet esindas „Riigikaitsjate toetaja 2026“ kuldtaseme tunnustuse pälvinud Alexela, kelle turunduse ja kommunikatsiooni valdkonnajuht Maria Tiidus jagas ettevõtte kogemust riigikaitsesse panustamisel.
Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter rõhutas kohtumist avades majanduse ja julgeoleku tihedat seost. Kasvav ja konkurentsivõimeline majandus loob riigile ressursi kaitsevõime tugevdamiseks. Ettevõtete roll ulatub aga kaugemale ning kriisivalmidus peab jõudma ettevõtete igapäevatöösse. Kriisiolukorras peavad jätkuma riigi toimimiseks vajalik tootmine, teenused ja tarneahelad ning ettevõtted peavad teadma, milline on nende roll ja mida neilt oodatakse.
Seetõttu teeme ka Tööandjate manifestis „Aeg anda endast 110%“ ettepaneku määratleda selgelt elutähtsa teenuse osutajad ja nende rollid ning leppida valdkonnapõhiselt kokku rahaliselt realistlikud nõuded koos rakendusjuhiste ja tegevuskavadega. Eesti riigi toimepidevuse seisukohalt olulistes valdkondades tuleb leida ka rahastus kriisivalmiduse suurendamiseks.
Kaitsetööstus kasvab ja vajab uusi partnereid
Eesti kaitse- ja kosmosetööstus on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. 2025. aasta näitajate järgi tegutseb sektoris 243 ettevõtet, sektori käive on 730 miljonit ja eksport 450 miljonit eurot. Koidumäe sõnul neil ambitsiooni jagub ja Eesti kaitsetööstuspoliitika eesmärk on kasvatada sektori müügitulu 2030. aastaks kahe miljardi euroni.
Võimalusi jagub, sest kaitsetööstus on märksa laiem kui relvade ja laskemoona tootmine. Eesti ettevõtete võimekused ulatuvad küberturvalisusest, tarkvaraarendusest ja kommunikatsioonisüsteemidest mehitamata süsteemide, sensorite, meditsiini, laevanduse ja kosmosetehnoloogiateni.
See avab võimalusi ka ettevõtetele, kes pole seni end kaitsetööstusega seostanud. Ehasalu tõi välja neli võimalikku teed valdkonda sisenemiseks: toode, teenus, tootmisvõime ja tehnoloogia. Kaitsetööstus vajab lisaks lõpptoodetele komponente, tootmist, tarkvara, logistikat, hooldust, testimist, küberturvet, integratsiooni ja teisi võimekusi.
Esimene küsimus ettevõttele võiks olla üsna lihtne: millist kaitsevaldkonna probleemi suudame meie oma oskuste, tehnoloogia või tootmisvõimega lahendada? Sealt edasi tuleb leida väärtusahel, kuhu ettevõtte võimekus sobib, ning arendada lahendust koos lõppkasutaja või integraatoriga.
Riigikaitsesse saab panustada ka kaitsetööstuses tegutsemata
Ettevõtte panus Eesti kaitsevõimesse ei eelda kaitsetööstuses tegutsemist. Võimalusi panustamiseks on väga mitmeid.
Maria Tiidus rääkis, kuidas „Riigikaitsjate toetaja 2026“ kuldtaseme tunnustuse pälvinud Alexela toetab ettevõttes töötavaid reservväelasi ja on leidnud teisigi viise riigikaitsesse panustamiseks.
Näiteks toetab Alexela Reservväelaste fondi ja on kaasanud sellesse ka oma kliendid, andes neile võimaluse ettevõtte kogukonnaprogrammi kaudu riigikaitsesse panustada. Nende kogemus kinnitab, et tööandja saab oma rolli kujundada vastavalt oma võimalustele ning kaasata sellesse ka töötajaid ja kliente.
Seminarilt otse Tallinn Defence EXPO-le
Seminarile järgnes Tallinn Defence EXPO 2026 ühiskülastus, kus Tööandjate Keskliidu liikmed said seminaril räägitut oma silmaga näha ning tutvuda Eesti ja rahvusvaheliste kaitsetööstuse ettevõtete, tehnoloogiate ja lahendustega.
Ühiskülastus andis võimaluse näha, kui lai on tänapäevane kaitsetööstus ning milliseid koostöö- ja ärivõimalusi võib kiiresti arenev valdkond pakkuda ka ettevõtetele, kes ennast täna veel kaitsetööstusega ei seosta.
Täname Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liitu hea koostöö ja unikaalse võimaluse eest külastada Tallinn Defence EXPO-t.
Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale
„Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale“ on Tööandjate Keskliidu riigikaitseteemaliste kohtumiste sari, mille eesmärk on pakkuda tööandjatele vahetut ja usaldusväärset infot Eesti riigikaitse olukorra, siseturvalisuse, kriisideks valmistumise ning tööandjate rolli kohta muutuvas julgeolekukeskkonnas.
Kohtumised aitavad tugevdada ühiskondlikku kindlustunnet ja suurendada tööandjate teadlikkust sellest, kuidas panustada Eesti turvalisusse nii oma organisatsioonis kui ka ühiskonnas laiemalt.
Järgmine kohtumine toimub juba 18. novembril kell 08.00-08.45 Teamsi vahendusel. Seekord võtame fookusesse teema “Naised riigikaitses – miks ja kuidas rohkem naisi kaasata”. Kohtumisele on oodatud Eesti Tööandjate Keskliidu otseliikmed ja liikmes erialaliitude liikmed. Kutse koos registreerimisinfoga saadame liikmetele elektronposti vahendusel.
Kohtumiste sari toimub Eesti Tööandjate Keskliidu projekti „Tööandjad riigikaitses: teadlikkus, valmisolek ja väärtushoiakud muutuvas julgeolekukeskkonnas“ raames, mida toetab Kaitseministeerium.
