Eesti, Läti ja Leedu ettevõtluskeskkonnal on palju ühist - oleme väikesed ja avatud majandused, sõltume tugevalt ekspordist ning asume Euroopa Liidu idapiiril, kus geopoliitilised ja julgeolekuriskid mõjutavad otseselt ka ettevõtete investeerimisotsuseid ja konkurentsivõimet. Seetõttu otsustasid kolme riigi tööandjate keskliidud tihendada koostööd ning sõnastada ühised prioriteedid ja tegevusraamistiku.
Eesti Tööandjate Keskliit tervitab oma uut liiget – Lennuliiklusteeninduse AS-i, kelle töö aitab hoida Eesti ja Euroopa taeva turvalise ning lennuliikluse sujuvana.
Eesti julgeolek ja majanduse tugevus käivad käsikäes ning riigikaitses on oma roll igal tööandjal. Septembris toimunud „Kindlustunde kompassi“ seminaril uurisime, mida tähendab muutunud julgeolekukeskkond tööandjatele, milliseid võimalusi pakub kiiresti kasvav kaitsetööstus ning kuidas saab riigikaitsesse panustada ka ettevõte, kes kaitsetööstuses ei tegutse.
Kutsume Tööandjate keskliidu otseliikmed ja erialaliitude liikmed 23. septembril toimuvale seminarile „Ettevõtete roll ja võimalused muutuvas julgeolekukeskkonnas“ ja sellele järgnevale Tallinn Defence EXPO 2026 ühiskülastusele.
Klaas on pooltäis. Kui veel hiljuti tundus, et majanduslangus ja elukallidus ei kavatsegi taltuda ning peagi püstitatakse majanduses ka kõige valusamad ja süngemad rekordid, siis värske statistika süstib mõõdukalt optimismi, kirjutab Tööandjate Keskliidu president Ain Hanschmidt oma pöördumisest värskes "Tööandjate manifestis 2026: Aeg anda endast 110%".
Tööandjate Keskliidu üldkoosolek kinnitas 25. augustil manifesti „Aeg anda endast 110%”. See seab sihi, et Eesti majanduse tootlikkus peab jõudma... Loe edasi › Üldkoosolek kinnitas värske Tööandjate manifesti “Aeg anda endast 110%”
Maksudebati eesmärk ei tohiks olla jõudmine maksutõusudega Euroopa keskmise maksukoormuseni, vaid tagada avalike teenuste rahastamisel võimalikult konkurentsivõimeline maksusüsteem, selgitab Tööandjate keskliidu majanduse valdkonnajuht Raul Aron. See toob riiki raha juurde ja kasvatab maksutulu.
Veel mõni aasta tagasi seostusid droonid peamiselt hobifotograafide ja videohuvilistega. Täna kasutatakse neid luureks, taristu jälgimiseks, logistikas ning sõjalistes operatsioonides. Ka Eestis ei ole droonioht enam pelgalt teoreetiline. Märtsis jõudsid Venemaale suunatud Ukraina droonirünnakute käigus üksikud droonid Eesti õhuruumi ning üks neist tabas Auvere elektrijaama korstent.
Põhjala ja Balti riikide (NB8) tööandjate keskliidud, sh Eesti Tööandjate Keskliit, kutsuvad valitsusi tegema ettevõtetega tihedamat koostööd piirkonna konkurentsivõime, kriisivalmiduse ja julgeoleku suurendamiseks.
Täiskasvanu hobikorras õppimist ei peagi riik ehk maksumaksja kinni maksma, kommenteerib Tööandjate keskliidu volikogu liige ja hariduse töörühma juht Veljo Konnimois aianduskoolides tehtud muudatusi. Need ümberkorraldused on hariduses mõistlikud ja hädavajalikud.
Kõrge Eesti noorte töötuse lahendamise võti on riigi kõrval ka noorte endi ning tööandjate kätes, kirjutab Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp.
17. juunil toimuval Eesti Tööandjate Keskliidu veebikohtumisel „Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale“ keskendume tehnoloogia rollile ja taktikalisele innovatsioonile ning räägime sellest, kuidas droonitehnoloogia areng mõjutab ettevõtete turvalisust, toimimist ja riske juba täna.
Heategevusest rääkides mõeldakse esimesena rahalistele annetustele. Raha on vajalik, kuid sama oluline on aeg. Ja seda saab annetada nii rikas kui vaene, kirjutab Tööandjate keskliidu kommunikatsiooni- ja projektijuhtimise spetsialist Evelyn Parv.
Päästeameti ennetustöö osakonna juht Janika Usin ja Siseministeeriumi kriisivalmiduse osakonna nõunik ning osakonna juhataja ülesandeid täitev Marrieliisa Rullinkoff rõhutasid "Kindlustunde kompass: otseallikast tööandjale“ aprillikuu kohtumisel, et kriisivalmidus ei ole ainult riigi ülesanne. Sama oluline roll on tööandjal, sest just töökohal veedavad inimesed suure osa oma ajast ning kriisi korral ootavad nad selgust, juhiseid ja kindlustunnet ka oma organisatsioonilt.
Vajalike oskustega töötajate puuduse leevendamiseks tuleb kasutada kõiki mõistlikke lahendusi, et Eesti ettevõtted saaksid kasvada ja rahvusvahelises konkurentsis püsida. Üks tõhusamaid võimalusi on välistöötajate kaasamine, mis aitab hoida majanduse arengutempo stabiilsena ning suurendada riigi maksutulu.