Ain Hanschmidt: Eesti majanduspoliitika peab olema sama julge, radikaalne ning pragmaatiline nagu 1990-ndatel. Peenhäälestamine meid edasi ei vii.

Klaas on pooltäis. Kui veel hiljuti tundus, et majanduslangus ja elukallidus ei kavatsegi taltuda ning peagi püstitatakse majanduses ka kõige valusamad ja süngemad rekordid, siis värske statistika süstib mõõdukalt optimismi, kirjutab Tööandjate Keskliidu president Ain Hanschmidt oma pöördumisest värskes “Tööandjate manifestis 2026: Aeg anda endast 110%”.

Majandus kerkis 2026. aasta esimesel poolaastal euroalast kiiremini ja hinnatõus on rahunemas ning investorid on muutunud varasemast kindlamaks ega kipu kergelt oma ärisid müüma ja siit lahkuma. Valitsuse ja ettevõtjate vahel on üle pika aja tekkinud taas dialoog.

Nii on neli aastat tagasi Eesti Tööandjate Keskliidu manifestis sõnastatud ettepanekutest mitu juba teoks saanud või saamas. Näiteks vähendab riik hoogsalt ettevõtlust lämmatavat bürokraatiat, vajalike oskustega töötajate puudust aitavad leevendada paindlikumad töösuhted ja lihtsam välistöötajate värbamine. Ettevõtlusele olulise konkurentsivõimelise elektrihinna eest on nüüd vastutaja ning riik on kiirendanud planeeringute menetlusi. Need on majanduse arenguks kriitiliselt tähtsad ja kiiduväärt muudatused.

Sama tõsi on see, et riigi kulud kasvavad endiselt majandusest kiiremini. Alternatiivi ei ole, riik peab oma kulud kiiremas korras kontrolli alla võtma ja kuulutama ettevõtluskindluse taastamiseks välja maksurahu – järgmise nelja aasta jooksul mitte ühtegi uut maksu ega maksukoormuse tõusu. Kahaneva majanduse ajal tehtud maksutõusud andsid vastupidise tulemuse, kergitasid hindu ja kahandasid meie ettevõtete konkurentsivõimet.

Vajame pikemat vaadet ja senisest suuremat ambitsiooni: Eesti majanduspoliitika peab olema sama julge, radikaalne ning pragmaatiline nagu 1990-ndatel. Peenhäälestamine meid edasi ei vii ning viimaste aastatega oleme suure osa kätte võidetud edust ja konkurentsieelistest kaotanud.

Riigi pikaajaline strateegia „Eesti 2035“ seab eesmärgiks kasvatada tootlikkus 110%-ni EL-i keskmisest. Tööandjatena toetame seda, sest Eesti edasine edu sõltubki tootlikkuse kasvust. Kuid eesmärgi saavutamiseks peame hakkama arenema  kaks korda kiiremini ehk seni tehtu ja selle jätkamine üksi sinna ei vii. Tuleb seada selge siht ja hakata selle nimel tööle nii ettevõtluses kui ka riigis ning teha tõhusat koostööd.

Samal ajal tuleb meil parandada oma positsiooni rahvusvahelises investorkogukonnas. Võib kõlada uskumatult, aga investorite jaoks asetseb Eesti endiselt madalaimas ehk piirituru kategoorias. See tähendab, et suur osa maailma investeerimisrahast siia ei jõuagi.

Kuigi riigireiting on hea ehk A+, peab meie siht olema kõrgeim ehk AAA-reiting ja koht arenenud turgude seas. See saadab signaali, et siin on turvaline pikalt tegutseda, muudab laenuraha ettevõtetele ja inimestele soodsamaks ning majanduse arenedes kasvavad ka palgad.

Need tõstatatud teemad pole vaid majandusküsimused, sest ainult edukas, kasvav ja konkurentsivõimelise majanduskeskkonnaga riik suudab täita põhiseaduse peamist eesmärki – tagada Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine.

85% riigi tuludest moodustavad tarbimis- ja tööjõumaksud. Nende maksude laekumine ühisesse riigieelarvesse sõltub sellest, kui suuri palkasid suudavad maksta siinsed ettevõtted. See omakorda sõltub sellest, kui konkurentsivõimelised on ettevõtted ja majandusruum.

7. märtsil 2027 valivad Eesti inimesed taas parlamenti neid, kelle valikutest ja otsustest sõltub meie edasine edu. Juhte, kellele langeb vastutus sihi seadmise ja julge muutuste juhtimise eest.

Ootame mandaadi saanud poliitikutelt vastuseid järgmistele küsimustele: milline on plaan riigi rahaasjade korda tegemiseks? Kuidas lahendada vananeva ja kahaneva tööealise elanikkonnaga ühiskonnas töötajate puuduse kriis? Kuidas muuta haridus ettevõtluse konkurentsivõimeks? Kuidas rahastada tervishoidu ühiskonnale jõukohaselt ja tervena elatud aastaid kasvatades? Kuidas toetada ettevõtete  innovatsioonihüpet? Milliseid tingimusi suudame Eestis pakkuda, et luua konkurentsivõimeline, majanduskasvu toov keskkond?

Tööandjate manifest aitab neile vastata Eesti majanduse tippjuhtide ja -spetsialistide vaadete abil, sõnastades järgnevates peatükkides lisaks Eesti ees seisvatele proovikividele ka hulga lahendusi ja ettepanekuid.

Nende eesmärk on üks – kasvatada parema majanduskeskkonna kaudu Eesti inimeste heaolu.

Ees seisavad tähtsad valikud ning tegutseda tuleb riigimehelikult. Tööandjate Keskliit on selleks valmis – nii sõnades kui ka tegudes.

Ootame uut valitsust ja riigikogu koosseisu, kes mõistavad järgmistel aastatel tehtavate otsuste olulisust ning on valmis võtma vastutuse Eesti majanduse ja rahva heaolu kindlale kasvule viimise eest. Tööandjad on valmis selle nimel koostööks ja ühiseks pingutuseks.

“Tööandjate manifest 2026“ koondab Eesti majanduse tootlikkuse ja konkurentsivõime kasvatamiseks 55 konkreetset ettepanekut kuues valdkonnas. Loe siit kõigest pikemalt.